Eestimaal ringi reisides on silma riivanud mitmed mahajäetud ja juba varemetes olevad hooned. Mitte ainult meie, Varstu keskkoolinoored, pole seda märganud, vaid ka välismaalased on juhtinud tähelepanu sellele, et Eesti oleks palju ilusam, kui mõni tondiloss maha lammutada. Kirjutasime projekti “Tondilossid” Euroopa Noored Eesti büroole. Meie noorsooalgatuslikku ideed toetati ja nüüd on meil võimalik kaardistada, pildistada lagunevaid maju ja juhtida sellele probleemile laiemat tähelepanu.
Tegime ühe ringreisi Võru-, Põlva- kui Tartumaal, teise ringreisi Viljandi-, Järva- ja Rapla-, Harjumaal. Silma jäid savimajade jäänused, kokku kukkunud palkhooned, lagunema hakanud kivimüürid. Mitmetes hoonetes märkasime mahajäetud rõivaid, kummikuid, nõusid, kartuleid ja eikellelegi kuuluvaid pilte. Tähelepanu äratasid ka hoonete ümbrused: lisaks mitme aasta vanusele kuluheinale kasvasid varemetes suured puud, lepavõsa või hulganisti sõstrapõõsaid. Õitsvad erkkollased nartsissid märkisid kohta, kuhu kunagi oli pererahvas teinud lillepeenra. Need selged olevikulised märgid tõestasid, et kunagi olid need paigad koduks inimestele. Meie aga nägime uusi elanikke, kes tondilosse oma koduks peavad: märkasimesipelgaid, hiirepoegi, ämblikke, põgenevaid sisalikke.
Kõige õõvastavam tontla oli meie jaoks Raplamaal nähtud mitmekorruseline, tühjade aknaavaustega, sisselöödud ustega, armetute grafititega illustreeritud paneelmaja. Keset metsarohelust, vaikuses seisab see betoonmonstrum kui hoiatav mälestusmärk inimeste laokile jäetud kätetööst (või mõttemaailmast). Endise sõjaväebaasi betoonist ehitised, mis on sinna ja tänna metsa alla lagunema jäetud, mõjuvad Pahklas üsna hirmuäratavalt.
Vahastu külas (Raplamaa) tunti meie pildistamise vastu otsest huvi. Kui tiirutasime ühe lagunenud maja ümber ja otsisime sobivat kaadrit, möödus meist jalgrattur, kes küsis, et kas kavatseme seda ehitist millalgi lammutama hakata. Rääkisime, et oleme hoopis projektimeeskond, kes tegeleb mahajäetud hoonete kaardistamisega. Saime kohaliku inimese käest teada, et külaelanikud on ammu soovinud seda hoonet lammutada, kuid ainuüksi heast tahtmisest, et kutsume rahva kokku ja asume tööle, ei piisa - vaja on veel lammutusprojekti. See oli meie jaoks uus informatsioon, mis pani meid mõtlema, et äkki ongi Eestimaal just seetõttu veel palju tondilosse, et vallaametnike poolt nõutud lammutusprojektide tegemised on liiga töömahukad (kulukad), inimesed loobuvad sellisest lisatööst, ja ühtlasi ka oma alevike (külade) heakorrastamisest.
Meie aga ei kaota lootust. Järgmine etapp, mille käigus püüame juhtida avalikkuse tähelepanu lagunenud hoonetele, on seotud tondilossifotode rändnäitusega. Kutsume inimesi üles meile saatma pilte oma kodukohas olevatest tondilossidest. Kõiki, kellel huvi ja soov aidata meil kaardistada mahajäetud hooneid, palume saata fotosid aadressil merilin.parv@gmail.com (pildi juurde lisada ka küla ja maakonna nimi).
Varstukate edaspidistest tegemistest (osalemine töötubades, loengute kuulamine) võib lugeda blogist www.weebly.tondilossid.com.
Bertha Tulviste
12. kl
Pildid:
1. Roka (Tartumaa)
2. Pahkla (Raplamaa)
3. Roosiku (Võrumaa)
4. Tsooru (Võrumaa)
5. Tagaküla (Võrumaa)
6. Kauksi (Põlvamaa)
