Pajukõrts ehitati Mõniste mõisa maadele ning oli üks mõisa osast. Kõrts ehitati 19. sajandil ning kasutati erinevatel otstarvetel. Mõniste mõisa taluomanik oli Anna Kuus. 1919. aastal ehitati Pajukõrts ümber postijaamaks. Postijaamas olid olemas söömis- ja ööbimisvõimalused. Postijaama pidaja oli Aleksander Henning. Ta vedas laiali posti, kohtukutseid ja kaupa. Postijaamas töötas ka kaks postipoissi, kes vedasid posti jalgratastega. Tööpiirkond oli Harglast kuni Kangstini.
Pärast postijaama ehitati ehitis ümber sigalaks. Sigala ehitustegevuse käigus sätiti sisse ka gaasisoojendus. Hiljem ehitati sigala ümber väetisekuuriks. Kõik sisemised talad lõhuti välja.
Hoones oli veel ka lehmalaut, lehmi umbes 70. Hiljem ehitati juurde karjaköök, kus oli piimajahutus- ja pesuruumid. Karjanaised pidid ka ise tooma kahe kilomeetri kauguselt hobusega sööda kohale. Lehmalauda talitajad olid Aliide Henning, Alma Toom, Elvi Junos, Erna Vallner, Roosi Tellissaar, Senta Piigli, Tiiu Uibo.
Kui Mõnistesse loodi 13. septembril 1948. aastal esimene sovhoos Sangar, siis kasutati hoonet mõnda aega põllutehnika hoidmiseks. Näiteks hoiti seal linttraktoreid. Hiljem aga ka vilja ning kartulit, juurvilja ja viljaseemet.
Romet Pazuhanitš
