teisipäev, 10. mai 2011

Emadepäevast

Pühapäeval, 8.mail oli emadepäev. Emadepäev on maikuu teisel pühapäeval. Seda päeva tähistatakse peres, mõttega, et emal oleks sellel päeval hea olla.

Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üle-Eestilisena hakati tähistama seda päeva aasta hiljem -  3.juunil 1923 ja sellest ajast saadik tähistatakse seda tänini.

Olime vennaga ette planeerinud emale üllatuse. Vend käis poes ja ostis šokolaadikoogi ning mina küpsetasin ise koogi. Koristasime toad ja tegime elamise väga meeldivaks. Lilled täitsid kööki ja elutuba ning nende lõhn jõudis ka ema magamistuppa. Kui ema koju saabus, olime vennaga valmis talle laulma, aga kuidagi ei julgenud seda teha. Andsime siis emale kaardi ja lilled ning asusime kooke sööma. Kahjuks sellest toredast päevast ei saanud meie väike õde ja vend osa võtta, sest nad olid haiged ja üleüldsegi vanaema pool. Sellest on kahju, et  terve pere ei saanud  koos olla.

Mulle meeldis enim emadepäeva juures see, et sain emale midagi sellist teha, mida tavaliselt teen lihtsalt ja tavaliselt, aga eile tegin ma kõike armastusega oma ema vastu. Loodan, et ka teistel emadel oli hea kodus olla ning et nad said oma laste armastusest osa

Kui mind mõni mure vaevab ,
sa mind hellalt lohutad.
Poole sellest raskest murest
enda kanda võtad sa.
Kui mu nägu särab rõõmust,
sinu juurde tõttan ma.
Kahekesi seda rõõmu
peame meie jagama.

Carolin Jõõts XI kl

teisipäev, 3. mai 2011

Kevadluuletused

Ema
Ema kätes on hellust, seda ammugi tead.
Ema kätest saad leiba, sooja, muredat, head.
Sooja leiba, mis lõhnab nagu põld, nagu maa.
Ema kätest saab leiba alati head.
Ema kätest on leival kõige magusam maik.
Ema lävel, leib laual -  lapse kasvamispaik.

Mai
Mai uhkust on täis,
kuid on lahke ka,
Kui keegi tahab juba tulla,
siis tema muidugi laseb.
Ta peitust mängib juuniga,
sest juuni ju tulemas on.

Kevadtrall
Käes on kevad,
külm ja lumi läinud,
vett ja vilet on loodus näinud.
Loodus taas tärkab ning päike
pikast talveunest ärkab.
Taanduvad sulaveed,
kuivavad põllud ja teed.
Ilm muutub soojemaks,
puud ja põõsad erksamaks.
Linnud ehitavad taas pesi,
ära kadunud on lumesulavesi.
Inimestelgi on aeg
korda teha lilleaed.
Märkab seda terve mets ja aed,
et kätte on jõudnud taas kaunis kevade aeg.

See on kevade algus!
Kevade algus toob tuppa palju valgust,
ja südamesse palju soojust.

Lõunamaalt tulevad rändlinnud, 
toovad kaasa õnnekillud. 
Juba näen puu otsas kurge, 
kes uhkelt kohendab oma sulge. 

Aas sinililli täis, 
neid lõputuna näib.
Lõhnab värskelt rohutukk,
millest piilub nurmenukk.

Egle Veinberg, Inngery Karu ja Terje Lehes X kl

Puugihooaeg on algamas!

Kuna puugid on talveunest ärganud, tuleks neist nii mõndagi teada.

Eestis on sagedased kaks puugiliiki, võsapuuk ja laanepuuk, kes
levitavad kõige enam puukentsefaliiti. Puugid kannavad edasi väga palju
erinevaid haigusi, kõige enam katku, tüüfust, entsefaliiti ja
babesielloosi. Meil leidub puuke kõige enam suvel, eriti võsastikes ja
metsateeradade ääres, kus nad oma ohvrit ootavad. Kui puuk on oma ohvri
leidnud, otsib ta sobiva koha, kuhu kinnituda. Harilikult eelistavad nad
kinnitumiseks kaelapiirkonda, loomadel aga kõrvu ja silmalauge.
 
Laanepuuk on kõige tavalisemaid kevad-suve entsefaliidi kandjaid, kuid
ka võsapuugid võivad olla haiguskandjad. Kevad-suve entsefaliiti
kannavad hiired ja pisinärilised. Nakkustunnuseks on 10-15 päeva pärast
ilmnev peavalu ja kõrge temperatuur, millele järgnevad närvisüsteemi
häired. See haigus võib lõppeda ka surmaga. Teine haigus, mida puugid
tavaliselt levitavad, on veiste babesielloos, mille levitaja on
peamiselt võsapuuk. Haigustunnuseks on loomade söögiisu vähenemine.
 
Puukidel on iseloomulik veniv tagakeha. Emastel ja noortel puukidel
venib tagakeha rohkem ning võib nende mõõtmeid mitmekorddselt
suurendada. Isastel venib tagakeha vähem. Puugi pea esiosas asub nokk,
mille abil ta end läbi peremehe naha puurib. Esimene paar jalgu on
pikad, millega ta organismi lähedust tajub. Tihti ootab ta
teeraja ääres olevatel taimedel väljasirutatud jalgadega.
 
Praegusel ajal tuleks end hoolikalt peale metsaskäiku läbi vaadata,
sest alati ei pruugi sa teada, millal see pisike putukas sind ründab.
Kuna puugihammustus võib lõppeda surmaga, olge ETTEVAATLIKUD!

Terje Lehes X kl

esmaspäev, 2. mai 2011

Eesti otsib superataari


Otsustasin võtta julguse kokku ning minna saate „Eesti otsib superstaari“ staariotsinguile. Selles osalemiseks ei olnud vaja teha midagi rasket, tuli lihtsalt registreerida ennast saatesse.
See oli üks minu soovidest, tahtmistest ja julguse proovile panekutest. Kui ma ikka midagi väga tahan, siis ma selle ka saan.

Kõige raskem osa ootas mind peale registreerimist veel ees – vanematele selle uudise teatamine ja laulu valik.
Esimene isik, kes sellest uudisest kuulis, oli minu endine klassivend Andre. Tema oli ka esimene ja peaaegu viimane, kes seda koheselt uskus. Ülejäänud, kellele minekust rääkisin, ei tahtnud uskuda, et ma midagi sellist julgesin teha, eriti vanemad, kes pöörasid minu jutu koheselt naljaks.

Algul mõtlesin, et mis see laulu valik ikka ära ei ole, kuid osutus ikkagi keerulisemast keerulisemaks. Esmane mõte oli pöörduda meie kooli uue muusikaõpetaja poole, et võib-olla aitab tema teha minule sobiva lauluvaliku ja on abiks harjutamisel. Kahjuks pidin temas täielikult pettuma. Õpetaja lubas, et aitab, kuid ei pidanud kinni meie proovigraafikust ja paika pandud aegadest. Kui olin mina, polnud teda ning vastupidi. Ja mis sellele probleemile punkti pani, oli see, et jäin paar päev enne seda haigeks. Mul olid väike palavik, nohu, köha ja mis kõige jubedam, kurk jäi valusaks. Ma ei saanud korralikult häältki suust välja, laulmisest rääkimata. See oli hetk, mil mõtlesin, et annan alla, kuid ei, ma ei teinud seda. Üritasin olla tugev ja teha kõik selleks, et tervis paraneks. Päeval, mil ma olin bussiga teel Tartu poole, tegin lõpliku lauluvaliku.
Staarielu ei olegi nii kerge, kui ma seda ette kujutasin. Üüratult pikk ootamine ja pinge olid parajaks katsumuseks. Kuuldes teisi laulmas, tekkis vahepeal lausa masendus, kuid see ei heidutanud mind.

Minu päev algas kell pool viis hommikul ja lõppes natukene peale südaööd. Olin põhimõtteliselt viimaste seal, kes eelžürii ette sai minna. Jah, enne tähtsaid kohtunikke peab käima eelžürii ees. Minul hakkas korralik närv sisse tulema alles siis, kui paar tüdrukut ei saanud edasipääsu kohtunike ette minekuks. Ju neil vedas lavahirm neid alt.

Selle päeva suurhetk oli käes. Astusin eelžürii kabinetist välja, kõik olid ootuses. Mul oli valge paber käes, nägu imestusest naerul ja mis kõige armsam, mulle aplodeeriti ja karjuti „jeeeiii..“. Tekkis juba täielik staaritunne.

Pääsesin teisel päeval kohtunike Mihkel Raua, Maarja-Liis Ilusa ja Rein Rannapi ette. Olin esimene, kes sel päeval sisenes kohtunike ruumi. Minu süda jättes löögi vahele, kui hõigati „789“ – see oli minu number.
Laul lauldud, jäin ootama kohtunike tagasisidet ja otsust. Mihkel Rauda häiris, kui hoidsin kätt sallil, mis oli mul kaelas. Maarja-Liis Ilusale ma ei meeldinud vist üldse. Rein Rannap oli väga mõtlik ja küsis: „Miks sa otsustasid tulla siia saatesse?“. Kõige meeldivam ja sõbralikum kohtunik neist kolmest oli Mihkel Raud – ta võib tunduda kiilaspäise kurja ja ülbe mehena, kuid ta pole seda. Lihtsat ütleb välja kõik, mida asjast arvab. Eeskuju nii mõnelegi.

Kui kohtunikud tegid teatavaks oma otsuse, mis oli minu jaoks negatiivne, ei jäänud mul muud üle, kui alustada koduteed. Olin küll natukene pettunud, kuid sain enda jaoks väga hea kogemuse. Kadus hirm lava ees ja lisandus julgus katsetada uusi asju.

Kogemused on need, mis meie eluteed harivad!

Evelin Veinberg X kl

Päikesepõletus

Juba tükk aega meelitab päike oma sooja paitusega päevitajaid, kes  kehale kaunist pruuni jumet saada soovivad. Kuid tihti ei mõelda, mida päevitamine endaga kaasa võib tuua. Päike võib su keha kauniks muuta, kuid võib ka liiga teha.

Päikesepõletus on terviseprobleem, millest räägitakse miskipärast vähe. Kindlasti peaks seda teemat puudutama suve hakul, kui algavad vaheajad, puhkused, laagrid, malevad.
  
Päikesepõletuse tunnused on varajasest nahapunetusest tulipunaseni välja. Tekib liigpäevitamisest kolm-neli tundi pärast päikesevõttu. Varajane nahapunetus möödub ööpäeva pärast. Hiline nahapunetus on kõige intensiivsem 24 tundi peale liigpäevitamist kestes 3-5 päeva. Põletuse korral võib tõusta palavik, esineda vappekülm, värinad, iiveldus, peapööritus.

Kuidas ennetada päikesepõletust?

- Kasutada võiks päikesekaitsevahendeid
- Tarbida palavaga (ja ka päevitades) ohtralt vedelikku.
- Mingil põhjusel ravimite kasutamisel, küsida arstilt teavet nende koostoimetest UV-kiirgusega. On terve hulk ravimeid, mis võivad märkimisväärselt suurendada naha valgustundlikkust, näiteks osa antibiootikume, antibeebipillid jt.
- Päikese käes viibimise järgselt on soovitatav niisutada nahka kreemidega.
- Jahuta ka nahka, asetades sellele niisked ja jahedad käterätikud või linad.
- Kui nahk saab põletada, koorub see maha. Seda vältida ei saa.

Esmaabi  päikesepõletuse korral
- vii kannatanu päikese käest ära, soovitatavalt jahedamasse ruumi;
- anna juua rohkelt jahedaid jooke;
- pihustada punetavale nahale Burnshield geeli;
- geeli puudumisel jahuta tulitavat nahka külmema kompressiga ( selleks sobib vee all niisutatud rätik, vm riideese) ;
- vajadusel võib medtöötaja anda valuvaigistava toimega aspiriini või ibuprofeeni;
- kui nahaärritusele lisanduvad higistamine, värinad ning oksendamine, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole.
- Rahvameditsiinis kasutatakse ka  aaloe- või värske kurgimahlaga naha hõõrumist, kuid igasugused kreemid esmaabiks ei sobi, samuti mitte Panthenol ( sest nahka on vaja jahutada, kreemid ja vaht takistavad jahtumist). Väldi kreeme, mis sisaldavad vaseliini, samuti beebiõli. Naha rahustamise asemel võib tulemus olla vastupidine. Muidu on keha niisutamine kasulik. See ei vähenda naha maha tulemist, kuid aitab niisutada uut nahka.
- Väldi päikest kuni nahk on oma normaalses seisundis tagasi. Maksimaalse põletiku seisundi saavutab keha 12-24 tundi peale päevitamist, kuid kokkuvõttes peaks põletus kaduma 3-5 päevaga.

Mõistlikku ja arukat päevitamist!

Egle Veinberg Xkl