Säästa annab igaühel. On päris omaenda asi, kes ja kuidas seda teeb. Järgnev kirjapanek on sellest, millest on kirjanikud säästnud Teelet ja Maretit.
Kirjanikud on meid säästnud välja mõtlemisest. Me ei pea välja mõtlema luuletusi, muinasjutte ja novelle. Meie elu on sellega mugavaks tehtud. Me lihtsalt võtame riiulist või raamatukogust raamatu ning asume seda lugema. Pole vaja ise midagi huvitavat välja mõelda, kui igav on. Kirjandusžanrid on erinevatest valdkondadest ja vastavalt tujule valid endale sobiva. Nt vahel, kui soovid naerda, võta Maughami novellid!
Kirjanikud on meie elu teinud lihtsamaks. Raamatut lugedes avastame sageli uue vaatenurga oma igapäevaasjadel ning saame ideid, kuidas „päästa“ end teatud olukordades. Nt raamat „Lõpupidu“ (autor Heli Künnapas) õpetas meid aru saama, et kui midagi väga-väga tahta, siis saad sellega hakkama, ükskõik kui raske olukord ka poleks. Nt meil oli võimalik eeskuju võtta sellisest tegelasest nagu Raili.
Kirjanikud on meid säästnud ajaloo äraarvamisest. Vene ajal, kui oli keelatud kirjutada ühiskonna probleemidest (sest riik pidi näima ideaalne!), oli ikkagi palju kirjanikke, kes elu tegeliku, ilustamata pildi edastamisega tegelesid (nt H. Runnel, K. Lepik). Tänu neile saame teada oma ajaloost ja tolle aja ühiskonna probleemidest. Allteksti abil lausa.
Ometi ei saa kirjanikud meid lõputult säästa. Lugemisest küll mitte.
Maret ja Teele
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar