Punkt või jah?

Mis on valu? Valu on vajadus tekkinud situatsiooni muuta.
See on miski, mida on raske taluda, kuna me lihtsalt ei suuda leppida sellega, et saatus peab minema teisiti, kui meie oma unistustes oleme lootnud. Meil on omad ootusekillukesed südamepõhjas, salasoovid mõttepesades. Tahame käia oma rada, teha oma tegusid. Lihtsalt olla õnnelik. Aga miks elu pidevalt muutub? Kord näitab, et sinu suunal on siht ning tulevik on ees. Järgmisel hetkel on aga kõik kadunud. Suunal pole sihti, tormab tundmatusse. Järel on vaid valu. See on ainuke märk sellest, et kunagi oli kõik rõõmus, hästi. Oli tee, mida mööda minna, mida järgida ootuses, et kord unistused täituvad. Lahkusid sina, lahkusid ka olevik, tulevik, mis kord ometi oli nii selge ja otse ees. See oli küll parajalt ammu, kuid siiani pole ma leidnud üles seda rada, mida järgisin enne. See ainus tee, mis enne oli, on otsekui lennanud kildudeks ning on tekkinud terve hunnik uusi ja väiksemaid, kuid ükski neist ei kanna minu nime. Minu oma oleks justkui haihtunud, aurustunud. Ta justkui nimelt tahaks, et ma ei leiakski teda. Otsiks uue, kuid mul pole jõudu, tahtmist, motivatsiooni selleks. Hõljun, ekslen, rändan, tiirlen ja pöörlen ja keerlen siin maailmas ringi. Pilvede peal ja vahel, sees ja ümber, tuulekeerises ja merelaines, aiavärava alt ning postkasti pealt. Otsin. Otsin seda kadunukest. Oma Teed. Ehk pole ma veel piisavalt teadlik maailmast, et seda leida? Ehk pean veel õppima ja arenema? Toibuma tagasilöögist, mis viis mind veel kaugemale, kui algusesse.
Olgu see kui raske tahes, järgmisena ma leian selle Õige Raja. Täitsa enda oma. Alustan seda algusest. Iga tormi ja põua, tõusu ja mõõna, vihma ja lume, mäe ja kuristiku kannatan välja. Ning lõpetan lõpus. Viimasel meetril. Pole teist varianti. Punkt või jah.

Evelin Veinberg X kl

Ikka veel vaikuse häältest

Projekti ”Vaikuse hääled” toetas Euroopa Noored Eesti büroo

Vaikus on kuuldava heli suhteline või täielik puudumine. Vaikust võib kohata mitmetes valdkondades: keeles, kunstis, kultuuris, kuid ka looduses. Projektiga „Vaikuse hääled“ üritasime erinevates paikades vaikuse erinevaid värvilisi helisid püüda, mis aitaks inimestel mõista, et ka tajutavad ressursid on kaduvad.

Vaikus seondub paljudel üksindusega, analoogselt võib seda mõista  ka kommunikatsiooni puudumisega. Kõige üksildasemat vaikust võisingi kuulda Kohtla Kaevanduspark-muuseumi maa-aluses kaevanduses. Kaevanduse märkasin vaikuse varjusid: üks hetk võis vaikuses kuulda, kuidas maa ja veepiisk kokku puutudes esitasid oma loo, teine hetk võis kuulda masinate kõrvu lukustama panevat, lõikavat heli. Maa all rõhuvas vaikuses kõndides mõtlesin veel Fred Jüssi poolt öeldud sõnadele: „Vaikus on taastuv loodusvara.“  Need inimesed, kes seal kaevanduses kunagi töötasid, võisid lülitada päeva lõpuks masinad kinni, said vaikuse taastada. Põlevkivi, mida nad kaevandasid ning välja viisid, ei taastu lihtsalt nupule vajutusega. 

Võttes jällegi raamatust „Mister Fred“  aluseks Fred Jüssi mõttetera:  „Tuul ju ise häält ei tee, tuul teeb siis häält, kui ta midagi puudutab,“  liiguvad minu mõtted ürgmetsade ning mere ja joa juurde, kus me projekti raames vaikust kuulasime. Tuul on üks komponent vaikuses, mis kooskõlas teiste elementidega loob imelisi helisid.  Tuulise mere ääres puhus tuul mõtted peast ning sai omaette, justkui mitte millestki mõelda. Ürgmetsa tuulekäes vaikselt  kiiksuvad puud tõid aga esile ajas tagasi lendavad mõtted, kui inimestel soojasaamiseks oli tarvis kivisid, mida omavahel kokku hõõruda.

See vaikuse hetk, mil kõik oma mõtteid püüdsin peas sõnadesse panna raadiosaate jaoks, oli midagi teistsugust, minu jaoks isegi midagi eluvõõrast. Ma usun, et suhteliselt paljude linlaste jaoks on vaikus eluvõõras, sest tänapäeval on harjumuseks saanud, et igal sammul on keegi, kellega rääkida, või siis muusika, mis kõrvaklappides oma sõnumit edastada üritab. Inimestel on lihtsalt vaikus ja selle tähtsus elus tagaplaanile jäänud. 

Mina aga, olles Varstu noorte projektist „Vaikuse hääled“ aktiivselt osa võtnu, võin öelda, et mõistan vaikuse vaikset hääleta häält.

Merilin Mändmaa, 11. kl

Projekti „Vaikuse hääled“ raames sain ma  kindlasti targemaks. Igal paigal on oma võlu ja hääled. Vaikuses kostus alati tegevust. Nüüd ma tean, et viibides vaikuses, võin ma juba ette oletada mingitki häält. Päris tumma olukorda ei saa eksisteerida. Täiuslikus vaikuses võin kuulda, kuidas veri minus mööda keha ringi voolab ehk võin kuulda oma südame häält.

Mul jäi selline mulje, et vaikuse hääli saab seostada enamasti loodusega. Miks? Võib-olla et tänapäeva arenunenud keskkond on liiga lärmakas ja vahepeal on hea sattuda looduse rüppe, kus sinu trummikiled enam ei vappu suurte helilainete käes, vaid otsivad igat pisiheli, mesilase lendu näiteks. 

Vaikus võib olla kurnav, kuid samas ka nalja pakkuv. Käisime mitmes kohas vaikust kuulamas. Erinevates Eestimaa punktides. Külastasime näiteks Kohtla-Nõmme kaevandust, kus tabasime vee tilkumist keset üüratut-kurnavat vaikust. Igas paigas pidime me ka raadiosaate tegema, mis oli loomulikult lõbus. Ega midagi rasket seal ei olnud, laususid oma hetkeemotsioonid mikrofoni ja kõik. Tuleb meelde Valaste juga, kus ma muud ei kuulnud kui tuule undamist ja hamba plagisemist, sest väga külm oli.

Ma lugesin läbi Fred Jüssi raamatu „Mister Fred.“  Väga kasulik lugemine oli, sain rohkem
teada looduse hingestatuse kohta. Nüüd oskan looduses ringi jalutades pisidetailidele tähelepanu pöörata. Isiklikult tuleb meelde Nõiariiki mineku organiseerimine. Jupp tööd oli, aga hakkama saime. Seal ootas meid tore kanuusöit. Kalda peal aga tigude krõmpsuv hääl jalge all. Päevale pani punkti nögesesupp.

Projekti raames oli paljudel võimalus kuulata loodustarkade loenguid. Seda sai lugeda omaette elamuseks, sest iga päev sa ei saa kuulata oma ala spetsialistide tarku mõtteid. Tuleb meelde, kui kuulasime jahimeest August Torimit. Tema tutvustas meile erinevaid loomanahku, imiteeris linnuhääli, jutustas jahilugusid. Väga huvitava loengu pidasid Georg Aher ja Sirje Aher. Nende koostöö sujus nii hästi, et lausa lust oli neid kuulata.

Mina arvan, et projekt „Vaikuse hääled“ viis paljusid loodusele lähemale. Loodus on ju tegelikult väga huvitav keskkond, kus võib leiduda väga põnevat. Seal sa saad ennast reaalmaailmast välja lülitada ja leida aega iseenda jaoks.

Taavet Haak, 11. kl

Mu kodu - üks ja ainus

Amigos para siempre!

Legendi järgi keelas imperaator Claudius meestel abiellumise, et nad oleksid ideaalsed sõdurid. Keiser käskis ka kõik kihlused ja abielud tühistada. Aga üks preestritest ei allunud korraldusele ning laulatas paare salaja. Preester Valentin heideti vangi, kus ta suri. Isa Valentin oli lahke ja tark inimene, kellel oli palju sõpru. Ta maeti St. Praxedese kirikusse 14. veebruaril 270. aastal.

Teise legendi järgi oli Valentin kristlane Roomas, kus uut religiooni ei sallitud. Kirstlastest märtrite abistamise eest ta vangistati. Vangis olles armus Valentin vangivahi pimedasse tütresse Juliasse ja andis tüdrukule tagasi silmanägemise. Kui uudis imest levis, otsustasid Rooma võimud Valentinil pea maha võtta. Hukkamispäeva hommikul olevat ta saatnud Juliale sõnumi: “Sinu Valentinilt.”

Esimene moodne valentinikaart saadeti 15. sajandi alguses, kui noor Orleansi hertsog lahingus vahistati ja Londoni Towerisse heideti. Sealt saatis ta oma naisele luuletusi, millest 60 on siiani säilinud ja vaatamiseks välja pandud Briti Muuseumis.

Lilled ilmusid valentinipäeva kombestikku ligi 200 aastat hiljem, kui Henry
IV tütar korraldas püha Valentini auks peo ning kõik daamid said valitud kavaleridelt lillebuketid.

Keskajal usuti, et valentinipäeval valisid linnud endale paarilise. 17. sajandil hakkasid armastajad sellel päeval mälestusesemeid vahetama.

Eestisse jõudis see vana tähtpäev Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul ja sai siin sõbrapäeva jooned. Esmalt hakati valentinipäeva tähistama lasteaedades ja koolides, kus toimusid valentinilaadad.

Sõbrapäeva sisuks on meil lähedasi inimesi meeles pidada, neile kommikarbikesi, pisemaid kingitusi ja lilli kinkides. Algselt oli aga see päev pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti üllatusi. Lääne-Euroopas ja Ameerikas on kombeks just sellel päeval avaldada armastust, kihluda või pidada pulmi. 

Meie koolis võib 14. veebruaril näha tunduvalt rohkem punastes ja roosades riietes rõõmsaid õpilasi, kes oma sõpradele ja sõbrannadele kallistusi ja kaardikesi jagavad.

„A single rose can be my garden... A single friend, my world“
Leo Buscaglia

„Tee sõbra koju pole kunagi pikk“
Danish Proverb

„Kui pole armastust ega sõprust, on elult võetud kogu tema mõnu“
Cicero

„Sõprusel on üks hing ja kaks keha“

Aristoteles

 „Sõprus pole rikutud südamete jaoks“

 Voltaire

„Sõprus suurendab rõõmu ja vähendab kurbust“

F. Bacon

„Olla armunud tähendab tõusta iseenesest kõrgemale“

O. Wilde

Anette Konksi XI kl

Väike maja preerias

Telekanalid pakuvad vaatamiseks mitmekesist programmi, mille tõttu tekib päris tihti küsimus, mis saadet vaadata. Kuna paljud head saated on erinevatel kanalitel samal ajal, siis juhtub  tihti nii, et  ikkagi ei saa vaadata just seda, mida oleks tahtnud.

Arvan, et paljud ei tea, mida kujutab endast USA-s eelmise sajandi 60-ndatel valminud seriaal „Väike maja preerias“, mis on argipäeviti kell 16.10 ETV-s. Filmis näeme, kuidas elati ja tuldi toime igapäevamuredega pikka aega tegasi. Samuti probleemidega, mis tundusid vahel tõesti lahendamatud. Veel saab filmis näha, kuidas lapsed vanasti koolis käisid ning õppimisega tegelesid. Minu lemmiktegelased on Ingallsite perekonnast Laura ja tema õde Mary, kes pimedana õpetab pimedate koolis lapsi. Laura on aus tüdruk ning hindab kõrgelt oma sõpru.

Seriaalis ei puudu ka ahned inimesed, kelleks osutuvad Olesonid  - poe omanikud ja Pähklisalu rikkurid. Olesonide tütar ja poeg ostavad endale sõpru kommidega ja kui keegi ei taha nendega olla, siis tuleb kommide näol lisa. See meenutab tänapäeva, kus lapsega ollakse sõber  juhul, kui ta viib kaaslastele maiustusi ja isegi raha. Tihti viib see lapse isegi vanemate tagant varastama.

Õpetlikku seal preerias jagub nii pisikestele kui ka lausa täiskasvanutele. Soovitan soojalt ning loodan, et jääte filmiga rahule!

Terje Lehes X kl

Mis on arvutiviirused?

Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused.

Arvutiviiruseks nimetakse programmi, mis pole orienteeritud arvutikasutajale ja mille tegevus ei lähtu tema huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades võrgus üleliigset liiklust. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse.

Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi tülikas. Viiruste poolt tekitatav kahju võib olla erineva ulatusega. Heal juhul võib viirus lihtsalt kuvada pilte või teateid, halvemal juhul aga kahjustada faile, kustutada kõvakettal leiduva või teha muud kahju. Meili (e-posti) teel levivad viirused saadavad suvalisele aadressile suvalise saatjanimega viirusega nakatatud kirju.

Levima on hakanud ka nn. MSN-i viirused,  kasutades suhtlustarkvara (Windows Live Messenger, MSN Messenger). Pahalane levitab ennast MSNi kaudu kontaktidele linke saates, jättes mulje, justkui tahaks sõber mõnda huvitavat linki või faili saata. Tegelikult laetakse lingile vajutades alla kahjurprogramm, mis uuristab oma käigud Windowsi tagatubadesse ja hakkab nakatunud arvutist teistele kontaktidele viirust edasi saatma.

Paljud viirused aktiviseeruvad teatud kuupäeval või tingimustel ja võivad tekitada taastamatut kahju - rikuvad arvuti BIOS mälu ja/või kogu info kõvakettal

Esimene tõeliselt massiline arvutiviiruse epideemia toimus seoses Apple II arvutite levikuga 1981.a. End diskettide alglaadimissektoritesse kirjutav buudiviirus Elk Cloner oli üsna mitmekülgne: pööras ümber ekraanipilti, pani vilkuma teksti ja väljastas mitmesuguseid teateid.

Mina olen tihe arvutikasutaja ja oma arvuti kaitsnud viiruste eest. Olen paigutanud tulemüüri ja ei võta vastu kahtlase päritoluga meile. Viirusekaitseprogramme uuendatakse pidevalt, kuid ometi ei suuda need kõikide viiruste eest kaitsta ja sellepärast pead olema ise tark arvutikasutaja.

Madis Kõivupuu X kl

See lõppematu reklaam

Iga kord, kui on soov vaadata televiisorist mingit filmi, rikuvad vaatamise pikad reklaamipausid, mis ei taha ega taha lõppeda.

Reklaame on nii tobedaid kui ka naljakaid. Küsitluse käigus selgus, et kõige tobedam on poes müüdava kraami reklaamimine, näiteks Smile`i, Always`i, Topshopi.. Mis paljusid inimesi närvi ajab, on erakondade reklaamid, kus lubatakse kõike, aga vähestki ei jõua täita.Veel on tobedad ka Rimi reklaamid.

Aga kui küsisin naljakaid reklaame, siis oli inimestel põhimõtteliselt ühesugune arvamus - kõige parem ja naljakam reklaam on Tele 2. Mingi perioodi järel sünnib  uus klipp, mis tõmbab tähelepanu ja paneb kuulama. Teine lõbus reklaam on Saiö. Põhjenduseks öeldi, et naljakaks muudab reklaami räpparite ja rahvariides inimeste  koostöö

Meie telemaastikule jagub nii naljakaid kui ka tobedaid reklaame küll ja küll. Nii et varuge oma lemmikfilmi vaatamise ajaks kannatust!

Egle Veinberg X kl

Mida näitab kandiline pildikast meie kodus?

•  Uudiseid, sest siis olen päevasündmustega meil ja maailmas kursis.
• „Seltsis segasem“, kuna seal toimub ootamatut ja naljakat.
• „Võluvägi“, kus näeb hookus-pookust!
• „Kodus ja võõrsil“ - noorte  probleemid koolis ja kodus.
• „Pealtnägija“, kus on alati huvitavalt šokeerivad reaalsed lood elust enesest.
• „Ärapanija“ - naljakas eesti saade.
• „Õnne13“ -  eesti elu.. nagu.. tõeline eesti elu.
• „Ühikarotid“, kuna olen teismeline ja seal on teismelised.
• „Reporter“ - alati midagi põnevat.
• „Meeleheitel koduperenaised“ . Naised!!
• „Lastega kodus“ – pisike nunnu tüdruk ja  palju-palju nalja.
• „Simpsonid“- kui midagi vaadata pole, siis jälgin, kuidas Homer nalja teeb.
• „Top gear“- autod ja tehnika!
• Krimisarjad. Kui vaatad, saad ise aru, miks meeldivad!

Õpilasi küsitles Inngery Karu X kl