4. märtsil toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumis järjekordne kõnevõistlus „Kuldsuu 2011“. Üheteistkümnendat korda toimunud ürituse patrooniks oli Ene Ergma, kes julgustas noori arukaid mõtteid selge sõnaga välja ütlema.
Mina osalesin ka, kuid mitte kõnelejana, kes rabeleb „sätendava tiitli“ pärast. Mul oli au kuuluda seekord žüriisse. Minu „kolleegideks“ olid vägagi tuntud inimesed nagu Härmo Saarm - avaliku esinemise koolitaja, Toomas Lõhmuste Raadioteatrist, Riina Koolmeister Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonnast ja suure staažiga kõnevõistlustest ja -laagrist osavõtnu Pamela Maria Eesmaa - ajakirja TervisPlus toimetaja.
Esmamulje
Pean ausalt üles tunnistama, et olin esimest korda „päris“ žüriis. Seepärast olid ka tunded, mis mind enne kohtunikuruumi sisseastumist valdasid, võrreldavad hirmuga õppimata jäänud kontrolltöö ees. Ei osanud ma kuhugi istuda ega astuda. Seisin seal pulksirge seljaga ja proovisin endast võimalikult head muljet jätta. Tegelikult polnud asi aga üldse nii hull, kui esmapilgul paistis. Mind võeti väga soojalt vastu ja minusse suhtuti kui mõtlemis- ja kritiseerimisvõimelisse inimesse, mitte kui kooliõpilasse, kellel hindamisalased oskused puuduvad. Üleüldse pani mind žüriisse kuulumine ennast tundma täiskasvanlikumalt.
Töö
Mida ma seal siis õieti ära tegin? Esmalt, sel aal kui võistlejad värisevatel jalgadel aulas meie sisenemist hirmupalavikus ootasid, istusin mina imeilusas ruumis, jõin sooja teed, rääkisin juttu korraldajatega ning otsustasime oma kaaslastega ära selle, mis kriteeriumi järgi me võistlejaid hindame, mitu kõnelejat me teise vooru laseme ja mis teemal peavad edasipääsejad lühikõne kirjutama. Positiivne oli selle juures see, et minu mõtteid ja ettepanekuid võeti kuulda.
Ajal, mil ma oma tööpositsiooni sisenesin, tõusid kõik saalisviibijad üles ja moodustasid meie sisenemiseks koridori. Täpselt nagu siis, kui staarid punasel vaibal kõnnivad. Jõudsin oma kohale ja tundsin, et lõpuks on ka minu tööpäev alanud. Tuli kuulata 18 kõnet teemadel „Rehetoast taristuni“ või „Aga ükskord algab aega...“. Seal 2-3 tundi istudes ja inimesi kuulates tekkis mul võrdlusmoment. Kui oleksin olnud tavakuulaja või võistleja, siis ma poleks viitsinud kindlasti paljusid kõnesid kuulata, neid omavahel võrrelda või vaadata kõneleja kehakeelt. Žürii liikmena oli aga mul kohustus kogu oma tähelepanu juhtida ainult kõnelejale ja kõnesse. Ma tegin A4 paberilehele märkmeid iga võistleja kohta. Võin kindlalt väita, et sellisel vastutusrikkal positsioonil olin ma rohkem triksis-traksis kui kunagi varem.
Kõige pingelisemad olid hetked, kui a) pidi otsustama teise vooru edasipääsejad, b) tuli välja selgitada esikolmik. Loomulikult ma pabistasin ja kartsin, et need, kes mulle silma jäid, teistele ei meeldi. Kas ma oskan oma häält kuuldavaks teha lemmikuid kaitstes, nende eest võideldes? Õnneks selgus, et kõigil olid enam-vähem samad eelistused. Pidin küll põhjendama, miks mulle keegi meeldib, kuid sain sellega ilusasti hakkama. Võin uhkusega öelda, et kuus kõnelejat, kes mulle silma jäid, pääsesid kõik edasi ja lõppkokkuvõttes kujunes esikolmik selliseks, nagu mina seda näha olin soovinud.
Kuldsuu 2011 - Mihkel Lember Saaremaa Ühisgümnaasium
II koht - Ragne Kivimets Põltsamaa Ühisgümnaasium
III koht - Kaur Saarepuu Miina Härma Gümnaasium
Paljastus
Ma olen alati märganud, et enne võitjate väljaütlemist räägib žürii esimees pika jutu sellest, kui raske oli otsustada, kui palju sai vaieldud ja kakeldud, emotsioonid lõid üle pea kokku, kõik esinejad on tublid, jne. Tahan teha paljastuse ja tunnistada üles, et olukord otsustusruumis pole üldse nii drastiline. Juttu aetakse rahulikult ja otsuseid tehakse mõistusega, eelistades ikka neid, kes on tugevamini silma paistnud. Lõppude lõpuks koorub võistlustulest siiski välja see üks ja ainus, kes on lõpuni vastu pidanud.
Wilhelm Müseler on öelnud:“Meistriks võib saada vaid see, kes aastaid iga päev vaeva näeb, et koguda uusi kogemusi.“ Mina ei kahetse, et langetasin otsuse olla mitte võistleja, vaid hoopis kohtunik, kes on võitja koos võitjatega!
Jane Saluorg XI kl
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar