Kevad kimbutab?!

Varsti on käes mai. Õues paistab soe päike, linnukesed siristavad oksal, lumehanged on kadunud ja õhutemperatuur on tõusuteel. Tundub lausa, et suvi on käega katsuda. Tegelikult peab kurbusega tõdema, et enne suvekuude saabumist ootab meid kõiki ees pikka ja raske teekond. Näiteks tuleb vahepeal hakkama saada kevadväsimusega, mida paljud meist just nende paari nädala vältel tundma hakanud on.  Ennast esile tuues saan öelda, et viimaste päevade jooksul piinab mind pidev uni, kurnatus, motivatsiooni  ning energia puudus. Mõte 5-nädalasest kooliajast on kohutav, sest energiavarusid pole enam kusagilt võtta. Oma kurba hetkeolukorda analüüsides tekkis mul küsimus, kas selline ongi kevadväsimus?

Mis see on?

Kevadväsimusele on antud erinevaid tähendusi. Näiteks doktor Le Vallkivi sõnab, et kevadväsimus on rohkem rahvasuus levinud legend, mille juured pärinevad ajast, kui värsket toitu polnud aastaringselt saada ja kevadeks lõppes kõik lihtsalt otsa. Siis lõppesid otsa ka vitamiinivarud ja inimesed muutusid „nõrgemaks“.  Tema sõnul ei tohiks praegu elavad inimesed kevadväsimuse alla kannatada, sest värske toit on nüüdses maailmas kättesaadav aastaringselt.

Liisa Kangus, EBSi tudengilehe ajakirjanik, on kevadväsimusele andnud hoopis teistsuguse defineeringu. Noor ajakirjanik väidab, et kevadväsimus on füüsiline stress, sest terve pika talve on tehtud tööd ja mõeldud, kuidas mingi asi õigeks ajaks valmis saada. Ja kui nüüd esimesed päikesekiired saabuvad, tundub, et oleks aeg asju natuke lõdvemalt võtta, kuid mida rohkem endale puhkust lubad, seda hullemaks tundub kõik minevat.

Mina arvan, et pole vahet, kas „kevadhaiguse“ puhul on tegemist legendiga või mitte, faktiks jääb ikkagi tõsiasi, et päikeselisemate ja pikemate päevade saabudes tunneme ennast aina rohkem „tühjakspigistatumalt“. Äkki on keha kurnatuse põhjuseks hoopiski see, et meie ei saa lubada endale pikka ja magusat talveund, nii nagu seda teevad mesikäpad, et koguda energiavarusid, millega kevadele jõudsalt vastu astuda.

Lahing

Kuid, mida siis teha, et suveni vastu pidada? Spetsialistid soovitavad võimalikult palju värskes õhus liikuda. Näiteks mina olen hakanud intensiivsemalt jooksmas ja jalutamas käima. Peale selle aitab kevadväsimuse vastu tervislikum ja rohelisem toidulaud (värske salat, paprika), väike vitamiinikuur, piisav puhkus ja stressivaba eluviis. Samuti ei tasuks karta päikest, sest sealt saadav energia on suhteliselt tõhus hea enesetunde tekitaja.  Päikese käes viibimisel on veel üks pluss, nimelt saab meie talviselt pläss nägu ilusamaks, jumekamaks ja säravamaks!

Niisiis, tuleb kapinurgast oma tolmused päikeseprillid välja otsida, kevadiselt riidesse panna ja minna värske õhu kätte, et laadida oma akud täis, selleks viimaseks finišisirgeks enne pikka ja ilusat, puhkuserikast suveparadiisi!

Jane Saluorg XI kl

On eestlased eestlaste metsas

„Etturid”  Eno Raud
182 lk
Pegasus 2010

Eno Raud on minu jaoks põhiliselt tuntud väga hea lastekirjanikuna. Seda põnevam oli minu leid romaani „Etturite” osas.

Kui Eno Raua lasteraamatus „Naksitrallid” olid peategelasteks kolm vahvat mehikest, kelle seiklused olid täis rõõmu, siis traagilises romaanis „Etturid” on vastukaaluks peategelasteks kolm noort meest, kes unistavad vabast isamaast, kodust ja armastusest.

Aastal 1968 esmakordselt ilmunud romaan on temaatika suhtes oma aja kohta väga julge. Agu, Heiki ja Valdur – nad joovad, nad tapavad, nad peituvad metsa. Metsavendadena sõdisid nad võõrvõimu vastu või võiks pigem öelda, peitusid võõrvõimu vägivalla eest. Liigne joomine ja mõrvamine ei tee peategelasi just kõige positiivsemateks, seda enam, et pigem nad peitusid metsa, varastasid ja jõid kuskil. Eestlaste vastupanuliikumisest ei olnud juttugi. Nad olid hirmul ja lihtsalt ootasid, et abiväed päästaks Eesti ja nemad saaks kangelastena metsast välja astuda.

Lihtsuses peitub võlu
Teos on mahult küll väike, kuid jätab oma nappide lehekülgede kohta võimsa tunde. See raamat on lihtne vormi poolest. Eno Raud on kirjutanud üsna ladusalt ja laused on väga lihtsajoonelised. Suurel hulgal on lünk- ja vaeglauseid, nii mõneski lauses pole üle ühe sõna.  Ja kui laused ongi lühikesed, siis ikkagi on kogu tekst hästi mõistetav. Ükski sõna ei ole liiast või liiga eputav. „Etturid” oleks väga lihtne ümber kirjutada ka näidendivormi, sest kirjanik on juba dialoogide sisse põiminud „remarke”.

Lõik raamatust:
„Röövimine, tahtsid öelda, jah?”
Saima istus küünilävele. Vaikus.
„Ma küsisin, et kuidas teil läks?”
Ka Valdur istus. Süütas sigareti.

Mulle meeldis „Etturid”. See annab tõestust, et ei ole vaja kirjutada pikki romaane, ka väheste sõnadega annab nii palju öelda.  Minu jaoks oli „Etturid” romaan, mis võiks olla teistele romaanikirjanikele eeskujuks. See oli lihtsalt jälgitav, ladusa teemaarendusega, pakkus pinget ja traagilises loos ei puudunud ka huumor ja romantika. Raamat, mida võin soovitada nii klassikaaslastele kui ka täiskasvanutele.

Helen Järvpõld XI kl

Aprillikuu on viljapuude lõikamise aeg!!!

Millal on õige aeg viljapuude oksi kärpida? Kuidas lõigata nii, et puu ei kahjustuks? Milleks peab puid noorendama? Need on mõned küsimused, millele kohe vastuse saate.

Parimad ajad võrsete lõikamiseks on varakevad, enne pungade puhkemist - siis on toitainete kadu väiksem, kuna mahlad ei liigu. Teine sobiv aeg oleks talvisel ajal (alla -15oC), siis, kui puit ei ole külmunud, muidu võib pärast esineda lõikekoha ümbruses koorekahjustusi.

Puude võra kujundamisel on oma põhinõuded:
1) võraharude ja juhtoksa vahel peab olema suur väljumisnurk (40-60o)
2) võraharud peavad asuma ühtlaselt, mitte koonduma ühele küljele
3) oluline on võraharude küllaldased vahekaugused üksteisest
4) tähtis on, et madalamat järku oksad domineerivad kõrgemat järku okste üle. Alati tuleb meeles pidada, et jämedat oksa tuleb kõigepealt saagida altpoolt ülesse, poole peale, ja siis ülevalt alla, muidu tekivad koorerebendid. Meeles tuleks ka pidada, et kui soovid suuri vilju, siis peab viljapuu võra olema nii hõre, et sellest saab mütsi läbi visata.

Puude noorendamine on vajalik, kui puu ei taha hästi vilju kanda või on „surnud“ okstega. Lõikamisega tuleb ergutada kasvu, noorendada ja parandada valgustingimusi. Noorendamisel lõigatakse vanu oksi tagasi sobivale külgoksale. Tugeva noorendamise käigus lõigatakse umbes 2/3 oksa pikkusest tagasi. Puude noorendamine sobib enim pirni- ja õunapuudele, kuna nende uinuvate pungade väljakasvuaeg on pikem kui ploomi- ja kirsipuudel. Peale noorendamist ei saa antud puudelt 3-4 aastat märkmisväärset saaki. Paraku.
Õunapuud: 1) hea harunemisvõimega sorte tuleks lõikamisel harvendada, mitte kärpida. Kui võrse on üle 50 cm pikk, tuleb kärpida, et vähendada põhiokste laasumist. 2) keskmise harunemisvõimega sorte harvendatakse ja kärbitakse. 3) nõrga harunemisvõimega sorte tuleks kärpida.

Pirnipuude lõikamine sarnaneb õunapuudega - oksi tuleks kärpida. Võra kujundamisel tuleks juhtoks - otse taevasse suunduv oks - eemaldada.

Hapukirsipuud tuleb harvendada. Välja tuleks lõigata tihedalt asuvad, ristuvad, üksteist hõõruvad, murdunud, laasunud ja kuivad oksad. Juurdekasvude vähenemisel (alla 20 cm) tuleb puud noorendada või harvendada.
Maguskirsipuudele on iseloomulikuks nõrk harunemisvõime, tugev juurdekasv ja hõre võra. Oksi ei tohi kärpida peale kandeikka jõudmist. Eemaldada tuleks kuivanud, haiged ja ristuvad oksad.

Ploomipuu. Tugeva hargnemisvõimega sorte kärbitakse väga vähe. Kärpimist vajavad nõrga harunemisvõimega sordid hargnevuse ergutamiseks ja pungade väljakasvamiseks.

Pea meeles, et kasutada tuleks teravaid aiatööriistu ning lõigata tuleks võimalikult kahe oksa hargnevuse kohalt (alles jätta eluvõimsam ja pigem maapinnaga horisontaalselt kasvav oks) ning võimalikult risti, et ei jääks suurt lõikepinda. Soovitav on mitte jätta suuremaid tüükaid kui 1-2 cm.

Mine juba nüüd õue  ja vaata oma aias viljapuud üle. Sest oma silm on kuningas. Ja vahel võid ju olla ka  ise oma aias kärneriks.