Kevad kimbutab?!

Varsti on käes mai. Õues paistab soe päike, linnukesed siristavad oksal, lumehanged on kadunud ja õhutemperatuur on tõusuteel. Tundub lausa, et suvi on käega katsuda. Tegelikult peab kurbusega tõdema, et enne suvekuude saabumist ootab meid kõiki ees pikka ja raske teekond. Näiteks tuleb vahepeal hakkama saada kevadväsimusega, mida paljud meist just nende paari nädala vältel tundma hakanud on.  Ennast esile tuues saan öelda, et viimaste päevade jooksul piinab mind pidev uni, kurnatus, motivatsiooni  ning energia puudus. Mõte 5-nädalasest kooliajast on kohutav, sest energiavarusid pole enam kusagilt võtta. Oma kurba hetkeolukorda analüüsides tekkis mul küsimus, kas selline ongi kevadväsimus?

Mis see on?

Kevadväsimusele on antud erinevaid tähendusi. Näiteks doktor Le Vallkivi sõnab, et kevadväsimus on rohkem rahvasuus levinud legend, mille juured pärinevad ajast, kui värsket toitu polnud aastaringselt saada ja kevadeks lõppes kõik lihtsalt otsa. Siis lõppesid otsa ka vitamiinivarud ja inimesed muutusid „nõrgemaks“.  Tema sõnul ei tohiks praegu elavad inimesed kevadväsimuse alla kannatada, sest värske toit on nüüdses maailmas kättesaadav aastaringselt.

Liisa Kangus, EBSi tudengilehe ajakirjanik, on kevadväsimusele andnud hoopis teistsuguse defineeringu. Noor ajakirjanik väidab, et kevadväsimus on füüsiline stress, sest terve pika talve on tehtud tööd ja mõeldud, kuidas mingi asi õigeks ajaks valmis saada. Ja kui nüüd esimesed päikesekiired saabuvad, tundub, et oleks aeg asju natuke lõdvemalt võtta, kuid mida rohkem endale puhkust lubad, seda hullemaks tundub kõik minevat.

Mina arvan, et pole vahet, kas „kevadhaiguse“ puhul on tegemist legendiga või mitte, faktiks jääb ikkagi tõsiasi, et päikeselisemate ja pikemate päevade saabudes tunneme ennast aina rohkem „tühjakspigistatumalt“. Äkki on keha kurnatuse põhjuseks hoopiski see, et meie ei saa lubada endale pikka ja magusat talveund, nii nagu seda teevad mesikäpad, et koguda energiavarusid, millega kevadele jõudsalt vastu astuda.

Lahing

Kuid, mida siis teha, et suveni vastu pidada? Spetsialistid soovitavad võimalikult palju värskes õhus liikuda. Näiteks mina olen hakanud intensiivsemalt jooksmas ja jalutamas käima. Peale selle aitab kevadväsimuse vastu tervislikum ja rohelisem toidulaud (värske salat, paprika), väike vitamiinikuur, piisav puhkus ja stressivaba eluviis. Samuti ei tasuks karta päikest, sest sealt saadav energia on suhteliselt tõhus hea enesetunde tekitaja.  Päikese käes viibimisel on veel üks pluss, nimelt saab meie talviselt pläss nägu ilusamaks, jumekamaks ja säravamaks!

Niisiis, tuleb kapinurgast oma tolmused päikeseprillid välja otsida, kevadiselt riidesse panna ja minna värske õhu kätte, et laadida oma akud täis, selleks viimaseks finišisirgeks enne pikka ja ilusat, puhkuserikast suveparadiisi!

Jane Saluorg XI kl