Kuna puugid on talveunest ärganud, tuleks neist nii mõndagi teada.
Eestis on sagedased kaks puugiliiki, võsapuuk ja laanepuuk, kes
levitavad kõige enam puukentsefaliiti. Puugid kannavad edasi väga palju
erinevaid haigusi, kõige enam katku, tüüfust, entsefaliiti ja
babesielloosi. Meil leidub puuke kõige enam suvel, eriti võsastikes ja
metsateeradade ääres, kus nad oma ohvrit ootavad. Kui puuk on oma ohvri
leidnud, otsib ta sobiva koha, kuhu kinnituda. Harilikult eelistavad nad
kinnitumiseks kaelapiirkonda, loomadel aga kõrvu ja silmalauge.
Laanepuuk on kõige tavalisemaid kevad-suve entsefaliidi kandjaid, kuid
ka võsapuugid võivad olla haiguskandjad. Kevad-suve entsefaliiti
kannavad hiired ja pisinärilised. Nakkustunnuseks on 10-15 päeva pärast
ilmnev peavalu ja kõrge temperatuur, millele järgnevad närvisüsteemi
häired. See haigus võib lõppeda ka surmaga. Teine haigus, mida puugid
tavaliselt levitavad, on veiste babesielloos, mille levitaja on
peamiselt võsapuuk. Haigustunnuseks on loomade söögiisu vähenemine.
Puukidel on iseloomulik veniv tagakeha. Emastel ja noortel puukidel
venib tagakeha rohkem ning võib nende mõõtmeid mitmekorddselt
suurendada. Isastel venib tagakeha vähem. Puugi pea esiosas asub nokk,
mille abil ta end läbi peremehe naha puurib. Esimene paar jalgu on
pikad, millega ta organismi lähedust tajub. Tihti ootab ta
teeraja ääres olevatel taimedel väljasirutatud jalgadega.
Praegusel ajal tuleks end hoolikalt peale metsaskäiku läbi vaadata,
sest alati ei pruugi sa teada, millal see pisike putukas sind ründab.
Kuna puugihammustus võib lõppeda surmaga, olge ETTEVAATLIKUD!
Terje Lehes X kl
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar