Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üle-Eestilisena hakati tähistama seda päeva aasta hiljem - 3.juunil 1923 ja sellest ajast saadik tähistatakse seda tänini. Olime vennaga ette planeerinud emale üllatuse. Vend käis poes ja ostis šokolaadikoogi ning mina küpsetasin ise koogi. Koristasime toad ja tegime elamise väga meeldivaks. Lilled täitsid kööki ja elutuba ning nende lõhn jõudis ka ema magamistuppa. Kui ema koju saabus, olime vennaga valmis talle laulma, aga kuidagi ei julgenud seda teha. Andsime siis emale kaardi ja lilled ning asusime kooke sööma. Kahjuks sellest toredast päevast ei saanud meie väike õde ja vend osa võtta, sest nad olid haiged ja üleüldsegi vanaema pool. Sellest on kahju, et terve pere ei saanud koos olla.
Mulle meeldis enim emadepäeva juures see, et sain emale midagi sellist teha, mida tavaliselt teen lihtsalt ja tavaliselt, aga eile tegin ma kõike armastusega oma ema vastu. Loodan, et ka teistel emadel oli hea kodus olla ning et nad said oma laste armastusest osa
Kui mind mõni mure vaevab ,
sa mind hellalt lohutad.Poole sellest raskest murest
enda kanda võtad sa.
Kui mu nägu särab rõõmust,
sinu juurde tõttan ma.
Kahekesi seda rõõmu
peame meie jagama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar