Loomulikud asjad

Mingis vanuses hakkavad inimest mingid küsimused sagedamini vaevama. Praegusel ajastul paljudes tublides Põhja-Euroopa riikides on loomulikkus ja ebaloomulikkus muutunud juba väga suhteliseks mõisteks.  Kas need ongi olemas praeguses ühiskonnas ja milles väljenduvad?

Lugedes bioloogilised tarbed “loomulikeks”, võime öelda, et vähemalt osa vajadusi on loomulikud. Teooria loomulikest vajadustest saab olla teaduslik või kõnekeelne. Kõnekeelne “loomulik vajadus” on kõnes olemas. Samas on ilmne, et kultuuri- ja heaoluühiskonna inimene ei rahuldu “loomulike vajadustega”. Teisalt, moodne eluviis pakub hulga hüvesid, mida on raske lugeda vajadusteks kasvõi selle tõttu, et need on kättesaadavad vaid vähestele.

Loomulik on iga inimese jaoks ka see, mida ta üksinda teeb. See on tema jaoks loomupärane, aga see kõik on suhteline. Inimene jälgib oma südametunnistuse häält, mis ütleb talle midagi. Tuleb kuulata ennast ja vaadata maailma mingil hetkel vaikides. See ongi loomulik, kuigi sellest kaldutakse tihti kõrvale. Kui probleemi, miks ma olen ja miks ma toimetan pole, siis polegi midagi, mida lõpuni viia. See on olemuslik. Paratamatult peab oma eluga midagi ette võtma ning siis jõuame olemuslikkuseni ehk miks?

Inimene saab üksinda mõeldes  n-ö oma kere puhtaks. Kui tunda, et saab kõik mõtted ära mõelda, siis seda pole võimalik verbaalselt väljendada. Mõttetegevus ei pruugi olla verbaalne, kuid see võib olla näiteks muusikaline, pildiline vms. Alati ei olegi kõike võimalik defineerida.

Loomulik oleks kõik vabalt endast välja lasta. Näiteks laulmine kui oskus peaks olema elu osa. Loomulikud tegevused kasvavad välja ürgloomulikust vajadusest neid teha.

Katrin XI klass

Ole sõber alati, muidu teen sust salati!

14. veebruar on päev, mil pöörame tavalisest suuremat tähelepanu oma sõpradele, sõbrannadele ja perekonnaliikmetele. Selle toreda päeva puhul otsustasimegi õpilasomavalitsusega, et see päev peab natuke erinema tavalisest koolipäevast.

Õhupallide ja paberist südametega tegime väikse fotostuudio, kus pildistasime pisikesi ja suuri armsaid sõpru. Olemas oli ka sõbrapost, kuhu sai viia kirju oma kooliõdedele, -vendadele ja ka õpetajatele. Potilille muutsime aga üheks päevaks soovide puuks, kuhu sai südamete peale kirjutada oma soovid.
Et vahetunnid muutuksid lõbusamaks, üritasime kasutada ka kooliraadiot. Sellega olid aga mõned tehnilised probleemid. Meeleolu muutsime ka rõõmsamaks väikse tantsuga, kus pidi kaasa tegema terve kool. Või vähemalt ideaalis oleks nii olnud. Kuid olime rõõmsad, et vähemalt osa õpilastest viitsis ennast siiski kaasa liigutada ja lõbusalt aega veeta.

Armsa üllatuse tegi meile ka õpetaja Juta, kes me klassile väga ilusa tordi tõi. Vallutasime üheks tunniks õpetajate toa ning jõime sõbrapäeva puhul teed, sõime torti ning saime ka oma õnne proovida Airi tehtud sõbraloosis, mille peaauhinna võitis endale Aivo. Nimelt sai Aivo auhinnaks neljapäevase kinoseansi Varstu Kultuurikeskuses koos Airiga. Kauba peale oli kingituseks muidugi see, et tordisöömine toimus matemaatika kontrolltöö aja arvelt. 
Kogu selle päeva jooksul oli sai kuulda palju naeru ning näha rõõmsaid nägusid. Samas tuleks ka meeles pidada, et sõbrapäev pole sugugi ainus päev aastas, kus me peame olema hoolivad oma kallite inimeste vastu. Proovige käituda oma sõpradega nii, nagu iga päev oleks valentinipäev. 

http://www.youtube.com/watch?v=y5rWzfbgx00


Anette Konksi XII kl

Päris sõbrad

Nii nagu kõigil teil, on ka minul maailma parimad sõbrad. Mitte virtuaalsed, vaid reaalselt eksisteerivad indiviidid, kellel on ääretult palju häid omadusi, mis muudavad ka mind paremaks inimeseks.

Mu sõbrad on usaldusväärsed. Ükskõik kui suur või väike mure mul ka pole, alati leidub keegi, kes mind kuulab ja seda murekiirt ainult minuga jagab.

Mu sõbrad on ausad ja julgevad välja öelda oma arvamuse minu uue kirjatöö või elluviimist ootava idee kohta. Aus kriitika on oluline, sest tihtipeale näeb kõrvaltavaataja kavandatavas projektis nõrku kohti, mis võivad tervele ideele vee peale tõmmata. Nad mõistavad mu huumorimeelt ja naeravad koos minuga meie eludes toimuva üle, mis teiste inimeste jaoks ei pruugi lõbu pakkuda.

Mu sõpradele meeldib minu seltskond ja mulle nende oma. Me võime jalutada käredas pakases, virisemata külmetavate varvaste ja ninaotsa kasvanud jääpurika üle. Sõbrad aktsepteerivad mind ja austavad mu ellusuhtumist ning maailmavaadet. Keegi ei kavatse kedagi enda käe järgi ümber kasvatada - olen see, kes olen.

Mu semud on targad ja abivalmid, rakendades oma nõu ja jõudu, et tirida mind välja ka kõige paksema supi seest, kuhu me kõik aeg-ajalt kipume sattuma. Peale selle on meil ühiseid mälestusi ja minevikukilde, mida ikka ja jälle meenutades tugevnevad meievahelised sidemed veelgi enam. Meil on sarnased huvid ja hobid, aga sellele vaatamata pole me üksteise konkurendid. Keegi ei kaeva teisele selleks auku, et ise hiilata ja silma paista. Kui särame, siis särame koos.

Miks ma seda kõike räägin? Tulekul on 14. veebruar ja usun, et just sõbrapäeva-eelne nädal on suurepärane aeg, mil mõelda olemasolevate sõprade üle, sest üks tõeline sõber suurendab õnne rohkem kui tuhat vaenlast ebaõnne.

Mina igatahes mõtisklesin ja jõudsin järelduseni. Mul ei ole hordide viisi parimaid sõpru ja ma ei tahagi, et see nii oleks. Praegu tean, et need päikesekiired, kes olid ja on minu kõrval eile-täna, on päriselt seal ka homme. Ja see on ainus, mis loeb.

Jane Saluorg XII kl

Internetimaailma võlu ja valu

Kui Pinocchio oleks igapäevane internetikasutaja, nagu paljud koolinoored tänapäeval, oleks ta nina ilmselt sedavõrd pikk, et Erki Nool võiks sellega vabalt teivast hüpata. Seda põhjusel, et anonüümses veebikeskkonnas kiputakse mõnikord oma tegelikku mina varjama, ka valetama ja vassima. Miks? Salapärases ja anonüümses internetimaailmas on seda ju nii lihtne teha!

Kuigi virtuaalmaailm pakub uusi võimalusi sõpradega suhtlemiseks, tuttavate leidmiseks, ka mängimiseks, võib mõni hooletu arvutikasutaja just interneti kaudu sattuda olukordadesse, mis jäävad teda painama kui halvad unenäod. Aga selle vahega, et kõik toimus päriselt! Kasutades tuntud muinasjututegelasi, toon mõned näited olukordadest, millesse Eesti noored on tihtilugu sattunud.

Hans tegi endale rate.ee konto, kuhu lisas valeandmed ja internetist leitud foto. Peagi kirjutas talle Printsess382, kes soovis noormehega jalutama minna. Hans oli nii õnnelik, et läks jooksujalu õe Grete tuppa teatama oma peatsest kohtingust. Gretet ei olnud küll parasjagu toas, aga arvutiekraan, millelt paistis rate.ee lehekülg, kutsus Hansu siiski õekese tuppa sisenema. Hans nägi, et Grete arvutis oli avatud konto nimega Printsess382 …. Grete ei saanudki kunagi teada, miks noormees pärast kokkulepitud kohtingut oma konto kustutas ja jalutuskäigu temaga ära jättis.

Ole ettevaatlik, internetis võib igaüks sulle valetada. Netituttavatega kohtumiseks vali päevane aeg ja avalik koht, kus vajadusel abi saad kutsuda. Teadlikult teise isiku andmete ja nime kasutamine on suisa kuritegu!

Uinuv Kaunitar laadis oma Facebooki kontole foto, kus ta nappides päevitusriietes päikest võtab. Saja aasta pärast, kui prints ta unest äratas, uuris kaunitar oma fotole pandud kommentaare. „Kui nunnu!“, „Nii ilus oled!“ kiitsid sõbrad nagu ühest suust. Üks  sõpradest oli lisanud lingi muudetud fotodest. Esimesel fotol oli Uinuv Kaunitar teist värvi päevitusriietega, aga teisel fotol sootuks päevitusriieteta! Kuidas ta ka ei üritanud, ei õnnestunud tal neid fotosid enam internetiavarustest kustutada, sest sajad inimesed olid need fotod enda arvutisse juba alla laadinud ja edasi postitanud.

Internet on igikestva mäluga ning iga siivutu foto tõmbab ligi halbade kavatsustega inimesi. Ära tee ka teistest pilte, milliseid Sa enda kohta internetis näha ei tahaks!

Kolm põrsakest olid suured internetisõbrad. Nif-Nif tellis endale notsuturg.ee lehelt kallid saapad, aga kohale need ei jõudnudki. Ei saapaid, ei raha – kõigest jäi ilma. Naf-Naf mängis arvutimängu, kus iga järgmise taseme avamiseks tuli raha maksta. Mängimine lõppes sellega, et tema pangaarvel ei olnud enam sentigi ja mäng oli alles poolepeal. Nuf-Nuf andis vendadele läbi Facebooki konto teada, et läheb nädalaks reisile. Tagasi tulles avastas ta, et Kuri Hunt oli tema majast kogu väärtusliku kraami vahepeal minema tassinud ja Facebooki seinale vastuseks kirjutanud „Aitäh teatamast!“.

Kauplemine internetis on kordades riskantsem kui poes käimine. Elektroonilist raha kulutatakse kergekäeliselt ning mänguhoos on raiskamist keeruline peatada. Suhtlusportaalis jaga vaid infot, mida võõras kurjasti ära kasutada ei saaks.

Kui seitse kitsetalle koju jõudsid, oli nende ema päris kuri. Orkutis tallekeste kontosid vaadates avastas ema pilte, kus neist kolm suitsetavad, kaks joovad õlut, üks sodib värviga koolimaja ust ja üks seisab auto katusel. Järgmisel päeval saabus tallekeste koju ka politsei, sest koolidirektor oli esitanud kitsetallede peale kaebuse. Kõik kitsetalled said lisaks koduarestile ka väärteokorras karistada, pealekauba kirjutasid nende klassikaaslased fotodele pahaseid kommentaare „Noh, olete kiftid kutid omaarust või?“ ja „Midagi muud mõistlikku pole oma eluga peale hakata?“

Internetis olevat infot kasutavad nii lapsevanemad, sinu koolikaaslased, politsei kui ka teised inimesed – näiteks Sinu tulevane tööandja. Kõik, mida teed, peab positiivselt toetama sinu mainet, mitte seda rikkuma.
Inetu Pardipoeg pidas blogi, mida kõik said kommenteerida. Teised pardipojad kasutasid võimalust ja hakkasid teda seal anonüümselt kiusama. „Tohman, ise sa ei oska ujudagi!“ ja „Nii palju kirjavigu saab küll ainult inetu pardipoeg teha!“, salvasid nad üksteise võidu. Kuigi pardipoeg pani oma blogi peagi kinni ja inetuste ütlemine seetõttu lõppes, jäid kõigil nägemata need suured pisarad, mida Inetu Pardipoeg öeldud inetuste tõttu valas.

Blogi pidades mõtle üle, kellele ja millist isiklikku infot avaldad. Ära paku anonüümsele pahategijale võimalust sulle haiget teha!

Keksu mängimist õues ei asenda ükski arvutimäng ja naerunägu MSNis ei ole võrreldav sõbra naeratava näoga. Interneti kasutamisega peab kaasnema viisakus, teistest lugupidamine ning ettemõtlemisvõime - mis juhtub pärast selle kommentaari, pildi, video lisamist? Käitu virtuaalmaailmas inimesena, kes lahkudes ei jäta oma isiklikke asju vedelema ja kelle tagasitulemist jäävad ka teised internetikasutajad ootama.
Kui oled internetis hätta sattunud, küsi kindlasti abi. Seda võid saada kodus oma vanematelt, koolis õpetajatelt, tasuta lasteabitelefonilt 116111 või politseist. Veebikonstaabel Andero annab nõu Rate.ee ja Facebooki suhtlusportaalides, lisaks ka perekooli foorumis, e-maili teel ja MSNis. Ka virtuaalmaailmas aset leidnud muinasjutul peab olema õnnelik lõpp.

Meelespea:
• Avalda internetis nii vähe isiklikke andmeid kui võimalik. Pane tähele, et pilte tehes ei jääks taustale sinu kodumaja number või et sõbrad ei kasutaks internetis sinu täisnime. Teise isiku nimel konto loomine ja piltide üleslaadimine on kuritegu!
• Tundmatult tulnud kiri jäta avamata, eriti, kui see sisaldab linke. Ära lase end petta lotovõitudega loteriides, milles pole osalenud, kellegi päranduse transportimisel Aafrikast Eestisse enda pangakonto kaudu ega kuulutustes, milles pakutakse võimalust teenida suur summa enda alastipiltide saatmise eest. See kõik on pettus!
• MSNis või erinevates jututubades uute inimestega tutvudes jäta veebikaamera kasutamata. Esiteks, võid sellega reeta pahatahtlikele inimestele oma asukoha ja teiseks, võid näha asju või tegevusi, mida tegelikult näha ei soovi. Kindlasti ära mine kaasa kutsetega võtta endalt riided seljast või teha midagi, mis sind alandab.
• Videoid ja pilte postitades mõtle, kas see võib sind ennast või kedagi teist solvata või alandada. Kui vastus on jah, jäta see postitamata, sest selle hilisem kustutamine on internetiavarustes võimatu.
• Kommenteerides käitu viisakalt. Ära lange madalale tasemele, kus loobid mõtlematult sõnu, mis teevad kellelegi haiget või mõjuvad solvavalt. Arvesta, et sõnal on väga suur jõud, olgu see öeldud või siis kirjutatud.
• Uuenda viirustõrjet, tarkvara ja tee koopiaid. Digitaalne teave on kergesti kahjustatav, seega ole valmis, et ükskord võib kogu info su arvutist päevapealt kaduda.

Maarja Punak, Lõuna prefektuuri noorsoopolitseinik

Karl Ristikivi „Hingede öö“

"Hingede öö” on hea raamat. Kartsin küll alguses, et see on veidi masendav ja sunnib mind tõdema, et ma pole nii raske raamatu lugemiseks valmis, kuid õnneks  kartsin asjata ning kokkuvõtteks pean tunnistama, et teos oli salapäraselt ja müstiliselt huvitav.

Jutt käib üksiku mehe rännakutest kummalises majas, kohtumistest sealviibivate isikutega ning erilistest sündmustest osavõtmisest. Mõnes mõttes võib vaadelda sisu ka kui ühe mehe ärakäimist “teispoolsuses” - nö vangis, kus aeg ei oma enam mingit tähtsust, sest sinnasattunud on leppinud paratamatusega ja jätkavad eksisteerimist sarnaselt reaalsele elule.

Kui jätkata “Hingede öö” lahtimõtestamist selle sama nurga alt vaadatuna, siis on teose probleemiks juhuslikkuse, etteaimatuse ja inimelu vahekord. Maailm, mis jääb väljaspoole Surnud Mehe maja, tundub minategelasele esialgu hästi mõttetu ja hirmutekitav, seevastu seiklused uues keskkonnas paeluvad teda oma kummalisuse ja salapäraga. Teose lõpuks saab üksik hing aru, et ta igapäevaelu on tegelikult seesama, mis maagilises hooneski - sama juhuslik ning mõistatuslik. Väliselt läheb mees küll tagasi oma harjumuspäraste tegevuste juurde, kuid seesmiselt on ta õppinud olema vähem resoluutsem ning hinges ehk rohkem avatum kõigele uuele ja erilisele.

Sündmustiku toimumise kohaks on salapärane maja, mis oma lõputu hulga tubadega peab olema küll tohutu suur. Ruumid on välimuselt üsna erinevad, kuid domineerima jääb siiski ümbruskonna tumedam ja müstilisem aura. Aeg liigub teoses väga rahuliku tempoga ning kokku hõlmab tegevus perioodi vana-aasta õhtust kuni uue aasta saabumiseni.

Romaanis läheb aastavahetuse masenduses olev mees tänavale, satub poolkogemata ühele kummalisele kontserdile ning sellest saavadki alguse ta lõputuna näivad ringkäigud tolles hoones. Lühidalt kohtutakse majas viibivate isikutega, peetakse pulmi ja leinatakse, lisaks tuleb tegemist nii politsei kui ka kohtuga.
Peategelase nime polegi “Hingede öös” mainitud, kuna sündmusi jutustatakse minavormis. Kõrvaltegelasi on palju - neist tooksin esile poiss Olle, kes vaatamata oma haigusele on optimistlik ega ole kaotanud võimet unistada, ning Bobby - robotliku liikumisega kelneri, keda hiljem kohus liigses uhkuses süüdistas.
“Hingede öö” stiil on igapäevane, paljude üksikasjalike kirjeldustega Leidub ka rohkelt sümboleid, kui korralikumalt jälgida.

“Hingede öö” on üks tegusamaid, sügavmõttelisemaid ja sümbolistlikemaid romaane, mida ma lugenud olen. Hoolimata ta tõsidusest ja vahel raskestimõistetavast sisust, on see teos klassika, mida loetakse veel kaua.

Sügavamõttelisemad laused raamatust:
• Igaüks, kel midagi on, tahab sellest ise rääkida. Ainult see, kel endal midagi ei ole, kellel pole, millest rääkida, võib teisi kuulata.
• Ka kutsumata külaline on ikkagi külaline.
• Pimedus on kõigile ühteviisi arusaadav. Valges ei taha keegi midagi näha, aga pimeduse saladust tahavad kõik välja uurida.
• Isegi väljamõeldud inimene on parem kui mitte keegi. Väljamõeldud inimene on enamasti ka elavast inimesest parem.
• Koolitunnistus ei tähenda midagi — alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on.
• Naeratus on nõudmine, mitte palve.
• On aegu, mil kõik, mida näeme, on meie silmadele valus.
• Paistab, et elu polegi midagi muud kui üks pikaldane suremine.
• Sündimine ei ole midagi muud kui surma algus.
• Ei ole olulist vahet, kas hukkub maailm meie ümber või meie ise. Lõpp on igal juhul lõpp.

Evelin Veinberg
XI klass

Projektimeeskonnast "Võrratult Vanad"

Tänapäeval kuuleme palju, et toetatakse lastekodusid ja loomade
varjupaiku. Muidugi on hea, et Eestimaal on nii palju head ja mõeldakse
abivajajate peale. Kuid aina enam jäävad tagaplaanile vanema generatsiooni
esindajad.

Seoses noorteprogrammiga Entrum on paljud ettevõtlikud noored loonud oma
projekti. Teatud aja tagant käivad noored ettevõtjad Tartu Dorpat
konverentsikeskuses ja arendavad oma ideid. Koostöös Entrum programmiga on
loonud Varstu noored projekti "Võrratult Vanad". Tiimi kuuluvad Egle
Veinberg, Tiiu Saar, Terje Lehes, Katren Robam, Laura Freivald ja Romet
Pazuhanitš. Meie projekti idee on aidata hooldekodus olevaid vanureid. Me
tahame neile õpetada meelepäraseid tegevusi, viia liikumisvõimelisi
väljasõitudele ning tuua nende hallidesse päevadesse natukenegi päikest.

19. detsembril korraldasime Valgamaal Hargla hooldekodus jõulupeo koos
Hargla lastega. Kaunistasime hooldekodu toad lumehelveste ja kuulikestega.
Viisime kõigile vanuritele isetehtud piparkooke. Jõulupeol oli kohal
jõuluvana päkapikkudega. Kingituseks said kõik vanurid kommikoti, kaardi ja
villased sokid. Heategevusliku korjanduse abil lisandus veel teisigi
kingitusi. Püüame edaspidigi Hargla hooldekodus ja teistes hooldekodudes
olevatele vanuritele korraldada meeldejäävaid üritusi.

Meie projektimeeskond tänab kõiki, kes meid aitasid. Oodatud on ka
rahalised annetused arvelduskontole: ROMET PAZUHANITŠ 221050204185

Terje Lehes XI kl

Öösel kooli- miks peaks?

Reedel, 25. novembril, toimus Varstu keskkoolis üritus „Öökool”, kus osavõtjateks olid õpilased Hargla, Mõniste, Krabi ja Varstu koolidest. Üritus algas kell 21.00.

Teadagi on  kool koht, kus toimuvad õppetunnid. Ka öökool polnud selles mõttes erand. Õpetajateks olid tuntud inimesed nagu Andre Laine, Silja Otsar ja  Riho Lehiste ning  Varstu keskkooli abiturient Meelis Lille.
Tundide jooksul valmis muusikali videosalvestus, usinamad õppisid selgeks kellamängu, omandati vajalikud teadmised enesekaitsest ning võimalus oli kuulata ajateenistuse läbinud noormehe toonasest perioodist.

Andre Laine, kes juhendas muusikali koreograafilist poolt, jäi üldpildiga enam-vähemr ahule. Ta sõnas:“Tänane katse on sooritatud hindele 3 (muigab), sest kui aus olla, siis tegelikult professionaalseid lauljaid ja tantsijaid palju ei olnud, aga vaatamata sellele ei jooksnud keegi ära, kõik üritasid lõpuni.“

Lavastuse muusikalise poolega tegelenud Otsar leidis samuti, et osalejad olid väga tublid ja eriti kiiduväärt oli tema arvates see, et õpetajad tulid asjadega julgesti kaasa. Ta leidis, et selliseid üritusi võiks rohkem korraldada, sest nii on võimalus näidata lastele, et koolis võib ka lahe olla. Fakt, et kõik toimub öösel, annab asjale lisaväärtuse. „ Ma lahkun siit täna väga positiivsete emotsioonidega!“ lausus Otsar lõpetuseks.

Riho Lehiste oli samuti öökooli ideest vaimustuses. Oma enesekaitsetunnis õpetas ta lapsi eelkõige mõtlema: mis enesekaitse on, kelle eest peaks end kaitsma ning kuidas hoiduda ohtlikest olukordadest. Lehiste ei rääkinud tuima teooriat, vaid tõi näiteid elust enesest ja lasi olukordi praktiliselt läbi mängida- võib-olla on see põhjuseks, miks enesekaitsest lemmiktund sai.

Peale selle oli võimalus osaleda märja T-särgi võistlusel, mängida sõnaseletusmängu „Alias“ ning orienteeruda mööda koolimaja. Hommiku hakul said ärksamad laulda karaoket ning vaadata filmi „Uhkus ja eelarvamus“. Kuna üritus toimus kadripäeval, ei unustanud ka kadrid õpilasi heade soovidega üle külvata.

Kell 06.00 olid inimesed rampväsinud, aga sellele vaatamata naeratati. Paljud leidsid, et hea meelega tuleks veel uneajast kooli „õppima“. Tüdrukud sõnasid, et üritus kujunes lahedamaks, kui nad ette kujutada oskasid. Samuti tunti rõõmu uute tutvuste üle, mida kooliööl võimalus sõlmida oli. Hargla kooli direktor ja õppealajuhataja ütlesid, et lapsed tulid hea meelega Varstusse ja uskusid, et keegi ei kahetse. Nendele jäi üritusest hea mulje- see oli tempokas, läbimõeldud, kaasahaarav ja huvitav!

Jane Saluorg XII kl