Kui Pinocchio oleks igapäevane internetikasutaja, nagu paljud koolinoored tänapäeval, oleks ta nina ilmselt sedavõrd pikk, et Erki Nool võiks sellega vabalt teivast hüpata. Seda põhjusel, et anonüümses veebikeskkonnas kiputakse mõnikord oma tegelikku mina varjama, ka valetama ja vassima. Miks? Salapärases ja anonüümses internetimaailmas on seda ju nii lihtne teha!
Hans tegi endale rate.ee konto, kuhu lisas valeandmed ja internetist leitud foto. Peagi kirjutas talle Printsess382, kes soovis noormehega jalutama minna. Hans oli nii õnnelik, et läks jooksujalu õe Grete tuppa teatama oma peatsest kohtingust. Gretet ei olnud küll parasjagu toas, aga arvutiekraan, millelt paistis rate.ee lehekülg, kutsus Hansu siiski õekese tuppa sisenema. Hans nägi, et Grete arvutis oli avatud konto nimega Printsess382 …. Grete ei saanudki kunagi teada, miks noormees pärast kokkulepitud kohtingut oma konto kustutas ja jalutuskäigu temaga ära jättis.
Ole ettevaatlik, internetis võib igaüks sulle valetada. Netituttavatega kohtumiseks vali päevane aeg ja avalik koht, kus vajadusel abi saad kutsuda. Teadlikult teise isiku andmete ja nime kasutamine on suisa kuritegu!
Uinuv Kaunitar laadis oma Facebooki kontole foto, kus ta nappides päevitusriietes päikest võtab. Saja aasta pärast, kui prints ta unest äratas, uuris kaunitar oma fotole pandud kommentaare. „Kui nunnu!“, „Nii ilus oled!“ kiitsid sõbrad nagu ühest suust. Üks sõpradest oli lisanud lingi muudetud fotodest. Esimesel fotol oli Uinuv Kaunitar teist värvi päevitusriietega, aga teisel fotol sootuks päevitusriieteta! Kuidas ta ka ei üritanud, ei õnnestunud tal neid fotosid enam internetiavarustest kustutada, sest sajad inimesed olid need fotod enda arvutisse juba alla laadinud ja edasi postitanud.
Internet on igikestva mäluga ning iga siivutu foto tõmbab ligi halbade kavatsustega inimesi. Ära tee ka teistest pilte, milliseid Sa enda kohta internetis näha ei tahaks!
Kolm põrsakest olid suured internetisõbrad. Nif-Nif tellis endale notsuturg.ee lehelt kallid saapad, aga kohale need ei jõudnudki. Ei saapaid, ei raha – kõigest jäi ilma. Naf-Naf mängis arvutimängu, kus iga järgmise taseme avamiseks tuli raha maksta. Mängimine lõppes sellega, et tema pangaarvel ei olnud enam sentigi ja mäng oli alles poolepeal. Nuf-Nuf andis vendadele läbi Facebooki konto teada, et läheb nädalaks reisile. Tagasi tulles avastas ta, et Kuri Hunt oli tema majast kogu väärtusliku kraami vahepeal minema tassinud ja Facebooki seinale vastuseks kirjutanud „Aitäh teatamast!“.
Kauplemine internetis on kordades riskantsem kui poes käimine. Elektroonilist raha kulutatakse kergekäeliselt ning mänguhoos on raiskamist keeruline peatada. Suhtlusportaalis jaga vaid infot, mida võõras kurjasti ära kasutada ei saaks.
Kui seitse kitsetalle koju jõudsid, oli nende ema päris kuri. Orkutis tallekeste kontosid vaadates avastas ema pilte, kus neist kolm suitsetavad, kaks joovad õlut, üks sodib värviga koolimaja ust ja üks seisab auto katusel. Järgmisel päeval saabus tallekeste koju ka politsei, sest koolidirektor oli esitanud kitsetallede peale kaebuse. Kõik kitsetalled said lisaks koduarestile ka väärteokorras karistada, pealekauba kirjutasid nende klassikaaslased fotodele pahaseid kommentaare „Noh, olete kiftid kutid omaarust või?“ ja „Midagi muud mõistlikku pole oma eluga peale hakata?“
Internetis olevat infot kasutavad nii lapsevanemad, sinu koolikaaslased, politsei kui ka teised inimesed – näiteks Sinu tulevane tööandja. Kõik, mida teed, peab positiivselt toetama sinu mainet, mitte seda rikkuma.
Inetu Pardipoeg pidas blogi, mida kõik said kommenteerida. Teised pardipojad kasutasid võimalust ja hakkasid teda seal anonüümselt kiusama. „Tohman, ise sa ei oska ujudagi!“ ja „Nii palju kirjavigu saab küll ainult inetu pardipoeg teha!“, salvasid nad üksteise võidu. Kuigi pardipoeg pani oma blogi peagi kinni ja inetuste ütlemine seetõttu lõppes, jäid kõigil nägemata need suured pisarad, mida Inetu Pardipoeg öeldud inetuste tõttu valas.
Blogi pidades mõtle üle, kellele ja millist isiklikku infot avaldad. Ära paku anonüümsele pahategijale võimalust sulle haiget teha!
Keksu mängimist õues ei asenda ükski arvutimäng ja naerunägu MSNis ei ole võrreldav sõbra naeratava näoga. Interneti kasutamisega peab kaasnema viisakus, teistest lugupidamine ning ettemõtlemisvõime - mis juhtub pärast selle kommentaari, pildi, video lisamist? Käitu virtuaalmaailmas inimesena, kes lahkudes ei jäta oma isiklikke asju vedelema ja kelle tagasitulemist jäävad ka teised internetikasutajad ootama.
Kui oled internetis hätta sattunud, küsi kindlasti abi. Seda võid saada kodus oma vanematelt, koolis õpetajatelt, tasuta lasteabitelefonilt 116111 või politseist. Veebikonstaabel Andero annab nõu Rate.ee ja Facebooki suhtlusportaalides, lisaks ka perekooli foorumis, e-maili teel ja MSNis. Ka virtuaalmaailmas aset leidnud muinasjutul peab olema õnnelik lõpp.
Meelespea:
• Avalda internetis nii vähe isiklikke andmeid kui võimalik. Pane tähele, et pilte tehes ei jääks taustale sinu kodumaja number või et sõbrad ei kasutaks internetis sinu täisnime. Teise isiku nimel konto loomine ja piltide üleslaadimine on kuritegu!
• Tundmatult tulnud kiri jäta avamata, eriti, kui see sisaldab linke. Ära lase end petta lotovõitudega loteriides, milles pole osalenud, kellegi päranduse transportimisel Aafrikast Eestisse enda pangakonto kaudu ega kuulutustes, milles pakutakse võimalust teenida suur summa enda alastipiltide saatmise eest. See kõik on pettus!
• MSNis või erinevates jututubades uute inimestega tutvudes jäta veebikaamera kasutamata. Esiteks, võid sellega reeta pahatahtlikele inimestele oma asukoha ja teiseks, võid näha asju või tegevusi, mida tegelikult näha ei soovi. Kindlasti ära mine kaasa kutsetega võtta endalt riided seljast või teha midagi, mis sind alandab.
• Videoid ja pilte postitades mõtle, kas see võib sind ennast või kedagi teist solvata või alandada. Kui vastus on jah, jäta see postitamata, sest selle hilisem kustutamine on internetiavarustes võimatu.
• Kommenteerides käitu viisakalt. Ära lange madalale tasemele, kus loobid mõtlematult sõnu, mis teevad kellelegi haiget või mõjuvad solvavalt. Arvesta, et sõnal on väga suur jõud, olgu see öeldud või siis kirjutatud.
• Uuenda viirustõrjet, tarkvara ja tee koopiaid. Digitaalne teave on kergesti kahjustatav, seega ole valmis, et ükskord võib kogu info su arvutist päevapealt kaduda.
Maarja Punak, Lõuna prefektuuri noorsoopolitseinik
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar