Nii nagu kõigil teil, on ka minul maailma parimad sõbrad. Mitte virtuaalsed, vaid reaalselt eksisteerivad indiviidid, kellel on ääretult palju häid omadusi, mis muudavad ka mind paremaks inimeseks.
Mu sõbrad on usaldusväärsed. Ükskõik kui suur või väike mure mul ka pole, alati leidub keegi, kes mind kuulab ja seda murekiirt ainult minuga jagab.
Mu sõbrad on ausad ja julgevad välja öelda oma arvamuse minu uue kirjatöö või elluviimist ootava idee kohta. Aus kriitika on oluline, sest tihtipeale näeb kõrvaltavaataja kavandatavas projektis nõrku kohti, mis võivad tervele ideele vee peale tõmmata. Nad mõistavad mu huumorimeelt ja naeravad koos minuga meie eludes toimuva üle, mis teiste inimeste jaoks ei pruugi lõbu pakkuda.
Mu sõpradele meeldib minu seltskond ja mulle nende oma. Me võime jalutada käredas pakases, virisemata külmetavate varvaste ja ninaotsa kasvanud jääpurika üle. Sõbrad aktsepteerivad mind ja austavad mu ellusuhtumist ning maailmavaadet. Keegi ei kavatse kedagi enda käe järgi ümber kasvatada - olen see, kes olen.
Mu semud on targad ja abivalmid, rakendades oma nõu ja jõudu, et tirida mind välja ka kõige paksema supi seest, kuhu me kõik aeg-ajalt kipume sattuma. Peale selle on meil ühiseid mälestusi ja minevikukilde, mida ikka ja jälle meenutades tugevnevad meievahelised sidemed veelgi enam. Meil on sarnased huvid ja hobid, aga sellele vaatamata pole me üksteise konkurendid. Keegi ei kaeva teisele selleks auku, et ise hiilata ja silma paista. Kui särame, siis särame koos.
Miks ma seda kõike räägin? Tulekul on 14. veebruar ja usun, et just sõbrapäeva-eelne nädal on suurepärane aeg, mil mõelda olemasolevate sõprade üle, sest üks tõeline sõber suurendab õnne rohkem kui tuhat vaenlast ebaõnne.
Mina igatahes mõtisklesin ja jõudsin järelduseni. Mul ei ole hordide viisi parimaid sõpru ja ma ei tahagi, et see nii oleks. Praegu tean, et need päikesekiired, kes olid ja on minu kõrval eile-täna, on päriselt seal ka homme. Ja see on ainus, mis loeb.
Jane Saluorg XII kl
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar