Jõulurahu südamesse...

...ja kogu kooliperele kõikide soovide täitumist Varstuka toimetuse poolt!

Väike heategu

17. detsembri pärastlõunal käisime bussitäie lastega Võru Kodutute Loomade Varjupaigas, et viia kassidele ja koertele toitu. Loomi oli varjupaigas väga palju (kasse u 80 ja koeri 16). Kohutav mõelda, et leidub inimesi, kes hülgavad oma lemmiku. Saime käia kassitoas, kus kiisud kohe sülle ronisid ja silitatamist ootasid.

Koerte juurde üldiselt minna ei tohtinud, sest loom võib olla ettearvamatu, kui nii palju rahvast tema ümber liigub. Aga üks koerakene tahtis küll paitamist ja lubasime talle, et tuleme tagasi ning hakkame vabatahtlikena koerte ja kasside eest hoolitsema.

Kätte jõudis lahkumise hetk. Kutsad hakkasid haledalt ulguma. Meil oli neist väga kahju, kuid rõõmustasime, et saime neid kuidagi aidata. Oleme tänulikud varjupaiga töötajatele, kellel on piisavalt palju kannatust, jõudu ja tahtmist tegeleda kodutute loomadega.

Anete Siig VIII kl

Loodusfotod

Kaameraga flirtisid
Teele Tamm XI kl ja
Merilin Parv X kl

Mis on jõulud?

  Jõulud – see on sõna, millega mulle kindlasti assotseeruvad lumi, piparkoogid, mandariinid, küünlad, kingitused ja see, kuidas me väiksemana täditütardega enne jõule oma emade riidekappides sobrasime, kuna teadsime, et sinna peidedakse igal aastal kingitused, mis jõuluvana meile toob. Barbie’sid, nukke, mängutelefone ja muid asju sai siis hoolega uuritud ja puuritud ning pärast panime kingid ilusti tagasi ja jõululaupäeval pakke avades teesklesime suurt üllatust.

Jõuludele mõeldes turgatab pähe ka see, kui minu vend veel pisike poiss oli ja kuidas siis sai teda pahandustest eemale meelitada lausega „punane müts vilksatas!“, mis oli märguanne, et päkapikk on meie akna taga ja siis käitus vennake alati nagu maailma parim poiss. Suurest päkapikuvaimustusest tekkis minu vennal soov nendega isiklikult kohtuda ja ühel õhtul päkapikku luurates jäi sussi sisse šokolaadi panemisega vahele hoopis ema, tänu millele punase mütsikese hoiatus enam venda krutskeid tegemast ei peatanud.

Iga laps siiski päkapikuga kohtuda ei soovi. Mulle meenub lugu, mille rääkis üks sugulane, kelle sõber oli oma lastele meisterdanud patareide pealt liikuva päkapiku. Kui ta oli päkapiku koridori põrandale käima pannud, hakkasid hirmunud lapsed kohe röökima: „Appi, issi, päkapikk! Tapa ära!“

Lastele on jõulud aeg, mil saab ohjeldamatult kingitusi ja maiustusi, kuid mida rohkem aeg edasi läheb, seda rohkem muutub jõulude tähendus inimeste jaoks. Enam pole nii tähtsad asjad, mida jõuludeks saad, vaid olulisema koha võtavad südamest tulevad jõulusoovid, sõprus, kokkuhoidvus ja perekond. Jõulud suudavad katta oma paksu lumevaibaga argised mured ja aitavad tuua tänapäeva kiiresse ellu pisut muinasjutulist ilu.

Anette Konksi 

Pildil on Anette nelja-aastasena

Kassi aasta

Kui kellelegi peaks tunduma, et see aasta oli raske ja midagi head ei juhtunud, siis 2011 aastal saabuv Valge Kassi aasta peaks tooma lohutust, sest jutu järgi on saabumas üks edukaim aasta.

3. veebruaril 2011 algab Hiina kalendri järgi Valge Kassi (Jänese) aasta. 2011 aasta lubab, et kõige suuremad võimalused saavad endale Tule märkide (Jäär Lõvi, Ambur) esindajad. Aga teisel poolaastal naeratab fortuuna Maa märkide (Sõnn, Neitsi, Kaljukits) esindajatele. Kahjuks Kaaludele tuleb antud aasta kõige raskem, neil tuleb loobuda oma huvidest partneri huvide pärast.

Kogu 12-aastase Hiina kalendri tsükli järgi loetakse Kassi aastat üheks edukamaks, mis toob kaasa rahu ja edu. Sel aastal tunneme me kõik suurt vajadust mugavuse ning turvalisuse järele. 2011 aasta elemendiks on – Metall. Antud element lisab oma pitseri tervele aastale. Sel aastal on võimalik väga suur egoismi väljendus, uhkus enda tegemiste ja saavutuste üle, teiste tunnetega mitte arvestamine. Seega kõiki meid ootab ees teiste vastu headuse, hoolitsuse ja austuse õppimine. Kuna Uraan liigub sel aastal Jäära päikesemärki, avab see uue ajastu enese täiendamiseks, mis puudutab ka meie ühiskonda, uusi tehnoloogiaid ja teadust. Kassi aastal arenevad kiiresti vaimsed anded, me oleme läbinägelikumad, leidlikumad, mis kindlasti aitab kaasa ka õppimisele ja töötamisele. Seega on oodata materiaalset stabiilsust.

Kassi aasta toob palju üleelamisi ilusatele inimestele, sest  aasta peremees ise on ju samuti kaunis. Seega, ärge häbenege ning külastage sagedamini ilu- ja moesalonge.

Juba aasta esimesest kuust tunnevad paljud muutuste tuuli. Kass - vabadusearmastaja, kes siiski otsib soojust. Antud aasta pole nii väga tegutsemise aasta kuivõrd rohkem mõtisklemise ning tulevikuks ettevalmistamise aasta.  Aasta, mil tasub oma tuleviku tegemistele vundament rajada.

Materiaalne olukord 2011. aastal ei muutu halvemaks, samas teisel poolaastal võib isegi paraneda. Näidake üles julgust, enesekindlust, üllust ja jõudu. Olge aktiivsed, otsustusvõimelised ning leidke igast pisiasjast, mis teid ümbritseb, hingelist rahuldust. Ärge kartke julgeid ideid välja öelda, sest just sel aastal on võimalus, et nad realiseeruvad, tuues teile kaasa tuntust.

2011 aasta kannab endas selle valge karvase lemmiklooma iseloomujoont armastada kodusoojust. Kass on väga külalislahke, seega kutsuge võimaluse piires endale tihti külla parimaid sõpru ning külastage ka neid ise. Tunnete endas püüdlust teha teistele head. Püüdke ellu viia oma kavatsusi ning mõistke, mille jaoks me siin ilmas tõeliselt eksisteerime. Kassi aasta horoskoop toob edu kõigile, kes kannatlikult ootavad edu ning liiguvad järjekindlalt ja väsimatult selle poole.

Lugedes seda horoskoopi, tundub üha rohkem, et euro tulekut ja teisi muudatusi ei tasu üldse karta. Kõik, mis ei tapa, teeb meid ju tugevamaks. Ja võib-olla ei tasukski nii väga materiaalsetele asjadele rõhuda, vaid otsida tuge oma perekonnalt.

Helen Järvpõld XI kl

Mõnusad talvemeenutused

(Meenutavad Terje, Karina ja Kristiine)

Terjele meenus see päev, kui  akna alla sadas suur hang.  Koer vaatas aknast sisse, siis kui pere sõi või kui Terje õppis. Arvatavasti koer ootas, mil Terje temaga mängima tuleb.

Karinale meenus üks talvine ja lumine päev, kui ta meisterdas õhtul lumememme, mis tuli ilus. Lumememme mütsiks tegi ta pallikestest ümbritsetud kera. Kera sisse pani ta õhtul küünla põlema. Oli valge ja kaunis.

Kristiinele meenus sõbrannaga suusatamine. Nad kuulasid muusikat ja laulsid. Ilus lumine vaade oli ja kaugelt paistis lume sädelemist. Äkki tuli auto, mida nad ei märganud. Alles siis, kui signaali kuulsid. Nad olid laulmise ja kätega vehkimisega nii ametis, et autojuht võis tüdrukutest mõelda mida iganes.

Inngery Karu X kl

Talve võlumaa

 Olen veetnud paar lumist päeva koduümbruses ringi jalutades. Kõike ilusat, mida ma silmaga nägin, jäädvustada ei jõudnud. Kuid hetked, mida kaameraga tabada suutsin, on kõige ilusamad kaadrid minu pildikogus. Jagan neid ilusaid hetki TEIEGA.

Maa kaetud on lumega,

Auto lumevaibaga.

Veekogusid katab jää,

Kord möödub see päev.

Taevas pilvitu ja selge.

Talv mõnus ja karge.

Evelin Veinberg X kl

Ettevõtluspäev „Tuulteroos“

Ettevõtluspäev „Tuulteroos“ toimus 2. dets  2010. a Varstu Kultuurikeskuses. Projekti toetasid Sotsiaalministeerium ja Euroopa Komisjon.



Üheksa projektis «Tuulteroos» osalenud noort, kelle elukohad hõlmavad piirkonda Tahevast Rõugeni, arutlesid elu üle oma kodukandis.

Mõtlesime, kas elu Eesti suhteliselt mahajäänud ääremaadel on üldse võimalik ja mida siinsed inimesed elamisvõimaluste leidmiseks peaksid tegema.

Kuna kõigepealt läksid mõtted kolkakülade probleemidele, nagu suur tööpuudus, halb ühendus, hõre asustus, pessimistlik maailmanägemine jne, siis tundus ülesanne sama keeruline nagu teadlastel, kes juurdlevad elu võimalikkuse üle Kuul või Marsil.

Töö edenedes avastasime siiski ka palju positiivset, mida meie piirkonnas leida võib. Siin on suhteliselt turvaline elukeskkond, ilus ja puutumatu loodus, palju metsi ja muid loodusvarasid (liiv, kruus, savi, turvas), sõbralikud ja abivalmis inimesed, säilinud on mitmed käsitööoskused, alles on palju muistendeid, lugusid, traditsioone ja legende, on sündmusrikas ajalugu.

Seega leidub palju selliseid ressursse, mille baasil võiks arendada ettevõtlust.

Ettevõtlus on hea selle poolest, et võimaldab ennast proovile panna ja oma oskusi arendada. Peamine on aga see, et ettevõte loob tegijale töökoha ja võib ka teistele tööd pakkuda. Kui on olemas töö ja sissetulek, on maal väga mõnus elada. 

Mõtlesime ka sellele, milliseid ettevõtteid on kohalikke traditsioone ja oskusi ära kasutades senini loodud. Meelde tulid Metsavenna Talu (metsavendlusel põhinev turism), Nopri Talumeierei (piimatooted), Taarapõllu Talu (ravimtaimed ja loodustooted), Timo Keraamika (kohalikust savist tarbeesemed ja nipsasjad). Tegutseb  päris mitmeid turismitalusid väga mitmesuguse suunitlusega (matkamine, talisport, jahiturism, kalandus, veematkad). Huvitavamad on Uhtjärve Nõiariik ja Metsamoori Perepark.

Meie arvates on ka kohalikele põllusaadustele turgu, sest rahvas hakkab järjest enam hindama kohapeal kasvatatud toitu.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi läbi raskuste, on elu ääremaal siiski võimalik. Eelkõige tänu siinsetele tublidele ja töökatele inimestele.

Tahaksime lõpetuseks teile öelda -  tulge MAALE elama!    

Madis Kõivupuu

Birgit Roop

Angelika Saar

Siiri Puul

Kadri Reiljan

Gerda Soe

Inngery Karu

Egle Veinberg

Terje Lehes

Taskuraha

Saksa kirjanik Erich Maria Remarque on öelnud:“ Kõik, mida rahaga joonde saab ajada, on odavalt saadud.“  Sellisest ütlusest võiks  järeldada, et kuigi suur pangaarve paneb nii mõnedki meist tundma ennast kui maailmavalitsejaid, pole see tunne siiski võrreldav õige maailmavalitseja tundega, mis on välja teenitud  raske tööga. Tänases ühiskonnas on rahal suur tähtsus. Raha populaarsus kasvab  ka laste seas - taskuraha näol. 

Taskuraha on laste ja lastevanemate seas laialt levinud „trend“, mida  tõestavad läbiviidud uuringud. Umbes 90% alla 18-aastased lapsed omavad isiklikku taskuraha. Kuid siiski tuleb  tõdeda, et 10% ühiskonnast taskurahaga seotud pole. Ka mina kuulun nende väheste hulka, kellel pole mingiks  perioodiks määratud kindla summaga pocket money. Nii mina kui minu vanemad arvame, et ei ole vaja anda taskuraha, kui  laps seda tühiste asjade (pulgakommide ja muu nänn) peale raiskab. Meil on peres levinud  teistsugune rahajagamissüsteem. Nimelt, kui midagi on vaja  osta (riided, tehnika, koolitarbed, ..), siis ma kas küsin eseme ostmiseks raha või lähen koos vanematega poodi ja nemad maksavad kauba eest. Ma ei saa öelda, et taskuraha puudumise tõttu millestki ilma olen jäänud. Kõike, mida vaja, on mulle ka võimaldatud.

Kui suur on sõprade taskuraha ja mida nad selle eest ostavad?

Viisin läbi väikese küsitluse. Tulemuste põhjal saan jaotada oma sõbrad kahte gruppi.

I grupp- sõbrad, kellel kindlat taskuraha pole.  Nemad saavad raha küsimise või heade hinnete puhul. Üldjuhul jääb saadav rahasumma 100-300 krooni vahele ning midagi erilist selle eest ei osteta, peamiselt ikka toitu, kinopileteid, harva ka riideid. Üks tuttav ütles, et esmaspäeval ostab 100 krooni eest kohukesi, teistel päevadel ei kuluta üldse.

II grupp - need, kellel on kindel summa raha kindlaks perioodiks. Taskuraha jääb 200-1000 krooni vahele. Enamasti kulub see riiete, bussipiletite, toidu, hügeenitarvete, erinevate teenuste (nt juuksur) ja ka bensiini peale.  

Ma usun, et vanuse lisandumisel muutub inimeste arusaam rahast, selle väärtusest ja vajalikkusest. Võin öelda, et taskuraha pole minu jaoks kunagi olulisel kohal olnud ja seepärast on väga raske rääkida oma unistuste kulurahast. Kui natuke mõelda, siis eks ma oma unistuste taskuraha suuruseks määraksin 500 krooni. Kindlasti on mõnede jaoks see summa väga suur, mõnede jaoks keskmine ja mõnede jaoks imeväike, aga minu jaoks  paras. Miks? Kui mul raha on, siis  tihtipeale hakkan seda kulutama tühistele asjadele, mida ma tegelikult tol hetkel ei vaja. Näiteks lähen second-hand-poodi ja ostan sealt mitu ilusat kleiti või näen ilusat värvi küünelakki ja tahan hoopis seda. Kuna ma pooldan käi-rahaga-targasti-ümber-suunda, siis 500 krooni on just selline summa, mida kulutades tuleb hoolikalt  mõelda, kas mul on ikka ostmiseks mõeldud kaupa vaja või mitte.

Arvan, et igat asja ostes/tehes saab säästa kas aega või raha. Loomulikult  saab ka taskuraha säästa, seda oma äranägemise ja võimaluse järgi. Näiteks võib endale valmis mõelda kindla summa, mida igast „palgapäevast“ kõrvale  panna. Ka igapäevase poetiiru vahelejätmisega säästetakse juba palju, sest summa, mis kuluks ebavajaliku limonaadi või tahvli šokolaadi peale, jääks ju alles. Samuti võib endale valmistada 3- liitrisest purgist dekoreeritud „hoiupõrsa“ ja mõelda välja võistlus oma venna või õega - kes esimesena raha säästmisest purgi täis saab, on võitnud ja preemiaks on kaotaja säästudest poole summa lisandumine oma kogutud rahale.

Taskuraha on lapse isiklik raha. Isiklik raha tähendab seda, et see, kuhu raha investeeritakse, on indiviidi enda asi. Mind ajavad närvi lapsevanemad, kes ema-isa rollis olles üritavad kuidagimoodi suunata või juhtida lapse rahakulutust. See on vale, sest mis mõttega taskuraha anda, kui ei saa osta, mida hing ihaldab?

Ma usun, et taskuraha annab lapsele võimaluse  harjutada iseseisvust. Laps saab proovida majandada nii, et teatud summaga vastaval perioodil välja tulla. Samuti õpib laps raha hoidma, saab seda koguda ja mõistab, et raha ei kasva puu otsas ega teki iseenesest. Loomulikult on väga tähtis jääda kindlaks taskuraha summas. Kui on mõeldud päevas 20 krooni kulurahaks, siis see tähendab, et päeva peale ongi 20 krooni, mitte nii, et raiskan selle ühe tunniga ära, helistan vanematele ja need annavad mulle uuesti 20 krooni.

Loomulikult paneb raha paljud  „rattad“ käima, kuid samas on väga oluline meeles pidada, et raha tuleb osata õigesti ja hästi kasutada, sest muidu võib jääda „raharataste“ alla.  

Jane Saluorg XI kl