17. detsembri pärastlõunal käisime bussitäie lastega Võru Kodutute Loomade Varjupaigas, et viia kassidele ja koertele toitu. Loomi oli varjupaigas väga palju (kasse u 80 ja koeri 16). Kohutav mõelda, et leidub inimesi, kes hülgavad oma lemmiku. Saime käia kassitoas, kus kiisud kohe sülle ronisid ja silitatamist ootasid. Koerte juurde üldiselt minna ei tohtinud, sest loom võib olla ettearvamatu, kui nii palju rahvast tema ümber liigub. Aga üks koerakene tahtis küll paitamist ja lubasime talle, et tuleme tagasi ning hakkame vabatahtlikena koerte ja kasside eest hoolitsema.
Kätte jõudis lahkumise hetk. Kutsad hakkasid haledalt ulguma. Meil oli neist väga kahju, kuid rõõmustasime, et saime neid kuidagi aidata. Oleme tänulikud varjupaiga töötajatele, kellel on piisavalt palju kannatust, jõudu ja tahtmist tegeleda kodutute loomadega.
Anete Siig VIII kl
Suure südamega lapsed olete. Mingu teil kõigil hästi! Ja kulgegu nende loomakeste elukäik positiivselt. Kaunist rahuaega!
VastaKustuta