Päeva korralikuks käimasaamiseks kätles uus direktor Ako koolimajja saabuvaid õpetajaid ning õpilasi ja edastas neile koolipäevaks ilusaid soove. Sel aastal aktust ei toimunud – õpetajad lahkusid hommikul koolimajast ning veetsid päeva Võrus. Seega, koolipäev algas nagu iga teine, koolikellaga. Üllatavalt olid õpilased rahulikud ning suhtuseid uutesse õpetajatesse üpriski viisakalt. Töö käis igas klassiruumis ning vastuhakku „uustulnukate” vastu polnud.
Nii mõnigi abiturient oli teinud hulga eeltööd, et tund mööduks sisukalt ning samas ka lõbusalt. Näiteks, 10. ja 11..klassi õpilased said vaadata ning kuulata uute õpetajate valmistatud videoloengut „Inimvaimu olemusest – kõigest sellest, milles on võimalik kahelda”. Kuna uudis loengust oli levinud, kogunesid paljud teised õpetajad ning õpilased video näitamise ajaks eesti keele klassi. Tegu oli põhimõtteliselt videoloengu paroodiaga ning tundus, et õpilastele meeldis midagi teistsugust ning uudset.
Vahetundidel võeti arvesse ka kooliõpilaste soovilugusid. Mitmel vahetunnil oli kooli raadioruumi ukse taga järjekord, sest kõikidel oli lemmiklaul, mida sooviti kuulda. Muusika tõi vahetundidesse palju naerusuid, rütmikalt nõksuvaid põlvi ning tantsusamme.
Päev lõppes peale nelja koolitundi ning abituriendid lahkusid tööpostilt taaskord kogemuse võrra rikkamana. Mina kui üks abiturientidest jõudsin järeldusele, et õpetaja amet pole see, millega tahaksin tulevikus tegeleda. Teha tuleb liiga palju ettevalmistus- ning järeltööd, vaja läheb tasakaalukust ja rahulikkust. Seega, peaksime tegema kummarduse inimestele, kes selle elukutse on valinud ning loomulikult hindama oma kooli õpetajaid, kes meiega tegelevad aastaringselt, mitte ainult üks päev aastas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar