neljapäev, 20. detsember 2012
Intervjuu Varstu KK kehalise kasvatuse õpetaja Helve Tinaga
1. Kust tuli mõte hakata kehalise õpetajaks?
Mõte tuli esimest korda mitteteadlikult, siis, kui olin V klassis ja meile tuli uus õpetaja Aili Sepp. Tal olid imeilusad punased spordiriided. Teadlikult hakkasin kehalise kasvatuse õpetaja ametile mõtlema siis, kui õpetajaks tuli Kaimo Tara. Kehaline kasvatus muutus lemmiktunniks.
2. Millises koolis ja kui kaua õppisite ametit?
Lõpetasin Varstu Keskkooli ja siis Tallinna Pedagoogilise Instituudi. Aega kulus 4 aastat.
3. Kas teil on ka peale kehalise õpetaja ameti veel teisigi ameteid?
Olen täiendanud end ka inimeseõpetuse õpetaja lisakursustel
4. Nimetage spordiõpetaja eeliseid.
Paljude laste lemmiktund, hästi palju liikumist, kunagi ei ole igav.
5. Kas teil on tundidest jäänud meelde mõni huvitavam seik?
Nalja saab tihti. Ka mõni äpardus on lahendatud nalja ja naeruga.
6. Kas olete vahepeal ka kahetsenud, et sellise ameti valisite?
Ei ole. Mõnikord olen natuke "kade" kolleegide peale: pean ju olema päevast päeva dresside ja botastega - tahaks ka uut kostüümi selga panna.
7. Kas teete tunnis kõike ise kaasa?
Ei tee. Päevas ju mõnikord 6-7 tundi... isegi tippsportlased ei tee nii palju trenni.
8. Kuidas planeerite tunde, kas pikalt ja kodus või mõtlete ka tunnis midagi
välja?
Kodus kindlasti...aga tihti tuleb ka järgmine päev plaane korrigeerida. Kui sajab vihma või on külm, siis tuleb koheselt varuvariant kasutusele.
9. Kas tunnete end ise sportlikuna?
Jah...omavanuste hulgas olen sportlikum ja vastupidavam.
10. Millega tegelete tunnis erinevatel veeranditel?
Aluseks on õppekava. See paneb paika suunad. Sügis-kevad on kergejõustik,
II veerand võimlemine-tants, III veerand suusatamine, pallimängud.
Küsitles Kristiine Anton
11. klass
Intervjuu Mõniste Kooli kehalise kasvatuse õpetaja Virve Tammega
1. Kust tuli mõte hakata kehalise õpetajaks?
Sport on mulle alati meeldinud. Alustasin võistlustel käimist juba siis, kui olin 4. klassi õpilane. Osalesin ka Võru spordikooli treeningrühma töös. Peale keskkooli lõpetamist oli mul kindel soov minna õppima kehakultuuri.
2. Millises koolis ja kui kaua õppisite ametit?
Olen lõpetanud Tartu Ülikooli ja õppisin seal viis aastat.
3. Kas teil on ka peale kehalise kasvatuse õpetaja ameti veel teisigi ameteid?
Töötanud olen ma ainult kehalise kasvatuse õpetajana.
4. Nimetage spordiõpetaja eeliseid.
Töökus, järjepidevus, kohusetunne, füüsiline vastupidavus. Need omaduse peaksid olema. Aga kui Sa mõtled, et võrrelda tööd mingi teise aineõpetaja tööga, siis naljaga pooleks võib öelda, et tee sporti ja sulle makstakse veel palka ka.
5. Kas teil on tundidest jäänud meelde mõni huvitavam seik?
Hiljaaegu küsisin ma õpilaste käest ühe poisi kohta, kas ta puudub koolist. Vastuse peale“ei“, ütlesin ma, et ma pole teda täna märganud. Ja siis tuli ühelt õpilaselt väga siiras vastus: „Nii suurt inimest ei näe...?“ See oli nii siiralt öeldud, et me saime kõik südamest naerda. Ka see „suur inimene“ ise.
6. Kas olete vahepeal ka kahetsenud, et sellise ameti valisite?
Ma olen koolis töötanud kaua ( aastast 1976) ja oma eriala valikut pole kordagi kahetsenud.
7. Kas teete tunnis kõike ise kaasa?
Teen kaasa väga palju, kuid mitte kõike.
8. Kuidas planeerite tunde, kas pikalt ja kodus või mõtlete tunnis midagi välja? Kui olin algaja, kirjutasin kõik üles. Nüüd mõtlen tegevuse kodus läbi, üles kirjutan mõned mängud või harjutused. Mõni mõte jääb muidugi ka teostamata ja vahepeal olukord sunnib ka kohapeal õppetundi muutma. Näiteks, kui olen tunni planeerinud õues, aga sajab vihma, siis olude sunnil tuleb minna jõusaali.
9. Kas tunnete end ise sportlikuna ?
Tunnen ennast väga sportlikuna.
10. Millega tegelete tunnis erinevatel veeranditel ? I veerandil – kergejõustik, jooks, orienteerumine, jalgpall
II veerandil – siseveerand – võimlemine, akrobaatika, erinevad testid, harjutused rööbaspuudel ja kangil, rahvastepall, saalihoki, kõrgushüpe, vabakavad vahenditega (lint, pall, hüpits, rõngas).
III veerandil – suusatamine, uisutamine.
IV veerandil – kergejõustik, jalgpall väliväljakutel; kui ilmaolud lubavad, siis natuke korvpalli ja võrkpalli.
Küsitles Jane-Ly Udsu
10. klass
Sport on mulle alati meeldinud. Alustasin võistlustel käimist juba siis, kui olin 4. klassi õpilane. Osalesin ka Võru spordikooli treeningrühma töös. Peale keskkooli lõpetamist oli mul kindel soov minna õppima kehakultuuri.
2. Millises koolis ja kui kaua õppisite ametit?
Olen lõpetanud Tartu Ülikooli ja õppisin seal viis aastat.
3. Kas teil on ka peale kehalise kasvatuse õpetaja ameti veel teisigi ameteid?
Töötanud olen ma ainult kehalise kasvatuse õpetajana.
4. Nimetage spordiõpetaja eeliseid.
Töökus, järjepidevus, kohusetunne, füüsiline vastupidavus. Need omaduse peaksid olema. Aga kui Sa mõtled, et võrrelda tööd mingi teise aineõpetaja tööga, siis naljaga pooleks võib öelda, et tee sporti ja sulle makstakse veel palka ka.
5. Kas teil on tundidest jäänud meelde mõni huvitavam seik?
Hiljaaegu küsisin ma õpilaste käest ühe poisi kohta, kas ta puudub koolist. Vastuse peale“ei“, ütlesin ma, et ma pole teda täna märganud. Ja siis tuli ühelt õpilaselt väga siiras vastus: „Nii suurt inimest ei näe...?“ See oli nii siiralt öeldud, et me saime kõik südamest naerda. Ka see „suur inimene“ ise.
6. Kas olete vahepeal ka kahetsenud, et sellise ameti valisite?
Ma olen koolis töötanud kaua ( aastast 1976) ja oma eriala valikut pole kordagi kahetsenud.
7. Kas teete tunnis kõike ise kaasa?
Teen kaasa väga palju, kuid mitte kõike.
8. Kuidas planeerite tunde, kas pikalt ja kodus või mõtlete tunnis midagi välja? Kui olin algaja, kirjutasin kõik üles. Nüüd mõtlen tegevuse kodus läbi, üles kirjutan mõned mängud või harjutused. Mõni mõte jääb muidugi ka teostamata ja vahepeal olukord sunnib ka kohapeal õppetundi muutma. Näiteks, kui olen tunni planeerinud õues, aga sajab vihma, siis olude sunnil tuleb minna jõusaali.
9. Kas tunnete end ise sportlikuna ?
Tunnen ennast väga sportlikuna.
10. Millega tegelete tunnis erinevatel veeranditel ? I veerandil – kergejõustik, jooks, orienteerumine, jalgpall
II veerandil – siseveerand – võimlemine, akrobaatika, erinevad testid, harjutused rööbaspuudel ja kangil, rahvastepall, saalihoki, kõrgushüpe, vabakavad vahenditega (lint, pall, hüpits, rõngas).
III veerandil – suusatamine, uisutamine.
IV veerandil – kergejõustik, jalgpall väliväljakutel; kui ilmaolud lubavad, siis natuke korvpalli ja võrkpalli.
Küsitles Jane-Ly Udsu
10. klass
teisipäev, 11. detsember 2012
Oskar Luts - 125, „Kevade” - 100
6. detsembril viibisid 5.-6. kl lapsed Võru lasteraamatukogus tutvumas lähemalt Oskar Lutsu ja tema „Kevadega”.
Helle Laanpere vestis mõnusalt tuntud kirjaniku elust ja tema loomingust, peatudes põhjalikumalt „Kevadega” seonduval. Inforikas ja huvitav oli ka rändnäitus Oskar Lutsust.
Raamatukogutunni lõpus said kõik oma teadmisi ja kuulamisoskust kontrollida, vastates väikesele küsimustikule.
Kas sina tead?
1. Kui vanalt alustas Oskar Luts „Kevade“ kirjutamist?
2. Mitu trükki on tänaseks ilmunud eesti keeles sellest raamatust?
3. Kes oli esimene „Kevade“ lugeja ja kriitik?
4. Kes tegid 1970. a esilinastunud „Kevade“ filmi?
Helilooja…
Õpetaja Lauri osatäitja…
Joosep Tootsi osatäitja…
Režissöör ...
Kristjan Lible osatäitja…
Raja Teele osatäitja…
5. Millises „Kevade“ tegelases on kõige rohkem kirjanikku ennast?
6. Millise raamatu puhul kaheldakse, kas see on ikka Oskar Lutsu kirjutatud?
7. Kellele kuuluvad järgmised laused?
Ei vahi pilvi… Kas sa siis ei tea, mis ma teen – talitada aitan emal.
See ei lähe mitte!
Mis kinni ei jää, saab kinni löödud!
Lase nüüd ruttu üks polka, ma lähen Tali pruudiga tantsima!
Lilled... Heinamaa… Päikesepaiste…
Kui sa kõiki rehkendusi ei jõua teha, tee pooled.
Nööbid on ära!
Mis nad siis tulevad meie õue peale kaklema!
Ütle, mis ma sulle kurja olen teinud, et sa minu peale nii pahane oled?
Julk-Jüri kargab ühe jala pealt teise peale ja laulab nagu lõoke: „Lible tegi, lible tegi!“
Kui ei tea, siis uuri välja!
Öökool
23.novembril sisenesid paljud Varstu, Mõniste, Hargla ning Krabi koolide õpilased Varstu keskkooli kell 8 õhtul. Kuigi ollakse harjunud koolimajas viibima valgemal ajal, kogunesid kõik need õpilased Varstusse, et osa võtta juba teist korda toimuvast üritusest nimega Öökool. Nimetatud ürituse korraldajatiimiks oli Varstu keskkooli õpilasomavalitsus, kes tegi hulga eeltööd ning pani kokku kava, mis ei lasknud öö jooksul kordagi silma looja lasta.Osavõtjad erinevast koolidest jõudsid kohale kell 8 õhtul ning igale koolile anti n-ö koduklass, kuhu õpilased saaksid oma kaasavõetud vara paigutada ning kõige väsinumad hinged puhkama minna.
Alustati energiliselt. Tantsiti ühiselt saalis, kuulati põliseid metsavenna- lugusid Meelis Mõttuselt, lauldi kooris kitarri saatel ning võisteldi segarühmades erinevatel teatevõistlusaladel. Kohale oli kutsutud ka politseiametiga kokku puutuv Varstu Keskkooli õpetaja Riho Lehiste ning huvitegevust ja tantsukunsti jagas Andre Laine. Õpilased said osa võtta ka erinevatest töötubadest (patsipunumine, origami, muusikatöötlus, võrgupidu), et ise millegi kallal nokitseda ning õppida midagi uut. Üsna varastel hommikutundidel pakkus aktiivset tegevust Varstu Keskkooli vilistlane Airi Parv, tänu kellele paljudki ei lõpetanud unedemaal. Lisaks näidati koostöös keemiaõpetaja Piret Marksoniga huvilistele erinevaid värvi- ning tossurohkeid keemiakatseid.
Puhas rõõm oli näha, et lisaks kuuekümnele õpilasele oli kohale tulnud ka paljud Varstu keskkooli vilistlased, kes hea meelega tuletasid käidud kooliteed ning vahetasid muljeid õpetajatega uuest koolist. Öökoolist lahkuti küll uniselt ja väsinuna, ent kaasa võeti palju positiivseid ning energilisi emotsioone. Võimalik, et samad noored kohtuvad ka järgmisel aastal, järgmises öökoolis!
Heidi Järvpõld 12. kl
Filmilaager Sõmerpalus
Viibisin 22. - 23.novembrini Sõmerpalu koolis filmilaagris. Sain sealt kaasa toreda ja meeldejääva kogemuse pikaks ajaks.
Esimese päeva veetis meiega koos kirjanik Sass Henno. Ta rääkis sellest, kuidas saab üks film alguse, mida on filmitegemisel vaja osata, kui kulukas ja aeganõudev see töö on.
Sass Henno tuntum raamat on „Mina olin siin,“ mis kuulub soovitusliku lugemisvara hulka koolis ja mille põhjal on tehtud samanimeline film. Sass Henno põhimõtteks on, et tulekb unistada suurel, aga samas jääda reaalsuse piiridesse. Minule isiklikult jättis ta vapustava mulje. Kõik see, kuidas tal umbes üheksakümne inimese juuresolekul tuleb ideid, mida ise ka ei usu, on väga geniaalne. Ta rääkis meiega kuus tundi. Selle aja jooksul polnud ühtegi inimest, kes oleks tüdinenud või öelnud, et Sass Henno räägib mõttetut ja tobedat juttu.
Teine päev algas „hommikutantsuga“. Meid juhatati saali, kus tegime erinevadi mänge ja rütmiharjutusi, mis mõjusid väga ergutavalt. Peale seda vestles laagrilistega Maido Holli, kes tutvustas reklaamide ja animafilmide tegemist. Kui minu arvamust küsida, siis on see küll põnev, aga väga aeganõudev töö. Maido Hollo näitas ka, kuidas on loodud Neste tankla reklaamid ja kaua läheb tegelikult aega mõnesekundilise klipi loomiseks.
Muidugi tegi laagri toredaks ka hea seltskond ja uued tutvused toredate inimestega. Esinejad rääkisid asjadest lihtsalt ja arusaadavalt, mis oli meile eakohane ning ei tekitanud probleeme mõistmisega. Tore on teada, et saan kuni keskkooli lõpuni laagris käia ja veeta huvitavaid päevi põnevate inimeste seltsis.
Kadri Vellak 9. kl
Esimese päeva veetis meiega koos kirjanik Sass Henno. Ta rääkis sellest, kuidas saab üks film alguse, mida on filmitegemisel vaja osata, kui kulukas ja aeganõudev see töö on.
Sass Henno tuntum raamat on „Mina olin siin,“ mis kuulub soovitusliku lugemisvara hulka koolis ja mille põhjal on tehtud samanimeline film. Sass Henno põhimõtteks on, et tulekb unistada suurel, aga samas jääda reaalsuse piiridesse. Minule isiklikult jättis ta vapustava mulje. Kõik see, kuidas tal umbes üheksakümne inimese juuresolekul tuleb ideid, mida ise ka ei usu, on väga geniaalne. Ta rääkis meiega kuus tundi. Selle aja jooksul polnud ühtegi inimest, kes oleks tüdinenud või öelnud, et Sass Henno räägib mõttetut ja tobedat juttu.
Teine päev algas „hommikutantsuga“. Meid juhatati saali, kus tegime erinevadi mänge ja rütmiharjutusi, mis mõjusid väga ergutavalt. Peale seda vestles laagrilistega Maido Holli, kes tutvustas reklaamide ja animafilmide tegemist. Kui minu arvamust küsida, siis on see küll põnev, aga väga aeganõudev töö. Maido Hollo näitas ka, kuidas on loodud Neste tankla reklaamid ja kaua läheb tegelikult aega mõnesekundilise klipi loomiseks.
Muidugi tegi laagri toredaks ka hea seltskond ja uued tutvused toredate inimestega. Esinejad rääkisid asjadest lihtsalt ja arusaadavalt, mis oli meile eakohane ning ei tekitanud probleeme mõistmisega. Tore on teada, et saan kuni keskkooli lõpuni laagris käia ja veeta huvitavaid päevi põnevate inimeste seltsis.
Kadri Vellak 9. kl
Töövarjupäev
Käisin neljapäeval, 22. novembril töövarjupäeval Kuperjanovi jalaväepataljonis. Kuna mulle meeldib sõjavägi ja kõik sellega seonduv, oli mul seal viibida väga huvitav.
Just sellel päeval juhtus olema õppus, kus harjutati rühmaga rünnakut. Olin töövarjuks kapten Ago Savile, kes vastutab jalaväekompanii väljaõppe organiseerimise ja läbiviimise eest. Igapäevaselt juhib ta umbes 180 mehe tegevust.
Kui me kohale jõudsime, valmistuti autodesse minema, et sõita metsa. Jaoülem luges oma jaole ülesanded ette, milleks oli harjutada rühma tasandil rünnakut. Metsas võtsid sõdurid sisse kaitsepositsioonid ja kindlustasid kogu ala. Esialgu liikusime kompaniiülemaga ja püsisime koos rühmaülemaga, kelle ülesanne oli 15-50 mehega vaenlane mingil kindlal maa-alal hävitada. Rühmaülem seletas meile üksikasjalikult, milleks ja kuidas miski toimub. Kompaniiülem ei seganud rühmaülemat ja lasi kõik ära teha, aga väike puhkepausi ajal seletas ta, mida oleks pidanud teisiti sooritama.
Sain kaasas liikuda ka jaoülemaga. Jagu koosneb 5-15 liikmest. Mina liikusin koos 7 mehega, kelle ülesandeks oli vaenlast tiivata ehk neid külje pealt rünnata. Vaenlasi oli 6 ja kõik võeti vangi.
Minu jaoks läks päev igati korda. Samuti tõi see mulle ka uusi mõtteid ja olgugi, et kuulsin sõdurite suust, et jalaväekompaniis on kõige raskem teenida, tahaksin ikkagi sinna minna.
Alver Alvela 10. kl
Just sellel päeval juhtus olema õppus, kus harjutati rühmaga rünnakut. Olin töövarjuks kapten Ago Savile, kes vastutab jalaväekompanii väljaõppe organiseerimise ja läbiviimise eest. Igapäevaselt juhib ta umbes 180 mehe tegevust.
Kui me kohale jõudsime, valmistuti autodesse minema, et sõita metsa. Jaoülem luges oma jaole ülesanded ette, milleks oli harjutada rühma tasandil rünnakut. Metsas võtsid sõdurid sisse kaitsepositsioonid ja kindlustasid kogu ala. Esialgu liikusime kompaniiülemaga ja püsisime koos rühmaülemaga, kelle ülesanne oli 15-50 mehega vaenlane mingil kindlal maa-alal hävitada. Rühmaülem seletas meile üksikasjalikult, milleks ja kuidas miski toimub. Kompaniiülem ei seganud rühmaülemat ja lasi kõik ära teha, aga väike puhkepausi ajal seletas ta, mida oleks pidanud teisiti sooritama.
Sain kaasas liikuda ka jaoülemaga. Jagu koosneb 5-15 liikmest. Mina liikusin koos 7 mehega, kelle ülesandeks oli vaenlast tiivata ehk neid külje pealt rünnata. Vaenlasi oli 6 ja kõik võeti vangi.
Minu jaoks läks päev igati korda. Samuti tõi see mulle ka uusi mõtteid ja olgugi, et kuulsin sõdurite suust, et jalaväekompaniis on kõige raskem teenida, tahaksin ikkagi sinna minna.
Alver Alvela 10. kl
Tellimine:
Postitused (Atom)