Eestlased ja lätlased

Mida teate teie latgalitest, nende  ajaloost või Igaunjast? Ma võin kihla vedada, et peale saldejumsi, kuuevarbalisuse ja meie  lõunanaabrite staatuse eriti rohkem Lätiga seoses teil ei meenugi. On mul õigus?

Mina olin ka paar nädalat tagasi üks nendest, kes lätlastest peale eelnimetatu palju rohkem rääkida ei osanud, seda hetkeni, mil raamatukogust laenutasin raamatu „Läti lood“, mille autoriks on  Ulvi Mustmaa.

Kui ma raamatu esimest korda kätte võtsin ja seda lehitsesin, mõtlesin, et eks see ole jälle igav ja tuim faktiderohke kirjutis, mida otsast lõpuni läbi lugeda on lausa piin. Minu õnneks esmamulje  tõele ei vastanud, sest kuigi aastaarve ja fakte oli nii, et tapab, kujunes raamatu lugemine siiski suureks rõõmuks.

Ulvi Mustmaa on olnud 15 aastat giid-reisisaatja ja peale selle veel endine Parksepa Keskkooli saksa keele õpetaja. Ühel päeval tuli tal idee jagada oma kogemusi, emotsioone  ja teadmisi Lätimaast ka lugejatega. Nii sündiski väga lustlik, meeldejääva sõnakasutuse, lahedate väljendite, võrdluste ja ütlustega „suurteos“.  Ta ise on raamatus öelnud, et  nagu kaksikutel on ühel päeval sünnipäev ja igal aastal saavad nad täpselt sama vanaks, nii on ka  eestlased ja lätlased  kui erisoolised kaksikud täiesti ühte nägu, tegu ja ühevanused, kuid siiski mõne erinevusega. Kirjutades  lätlaste ajaloost, kultuurist, spordist, geograafiast, söögitraditsioonidest ja millest kõigest veel, toobki ta välja erinevusi ja sarnasusi, mille tõttu ei saa meid lätlastega võtta kui samasoolisi kaksikuid.

Mõned näited

Eestlased ütlevad Mulgimaa, lätlased ütlevad Lollidemaa, sest rahvasuu väidab, et Mulgimaa olla oma nime saanud läti linnakaupmeeste järgi, kes varasematel aegadel usinasti Riia vahet voorisid. „Mulkis“ on läti keeles loll või rumal. Niisiis on Lollidemaa täieõiguslik Eesti osariik!

Neeme Järvi ja Eri Klas on läti keeles Marisse Janson. Toomas Hendrik Ilves on läti keeles Valdis Zatlers. /.../ Nii nagu ka Läänemeri on lätlastele hoopiski Dzintarjura (merevaigumeri). /.../ Ja kui Võrust voolaks jõgi Haapsallu, siis lätlaste mõistes oleks selle jõe nimi Daugava. Võru oleks siis Daugavpils ja Haapsalu Riia.

Kui lätlased võtaksid kätte ja lõpuks ometi eesti keele ära õpiksid, oleksid eestlaste iibeprobleemid tükiks ajaks lahendatud. /.../  Eestis elab 2007. aasta andmete järgi 1,3 miljonit inimest, Lätis 2,3 miljonit. Kui lätlased eesti keele ära õpiksid, võiksime eestlaste rahvaarvuks kirjutada napilt kolm miljonit - seda pole ju palju tahetud!

Kõik eestlased teavad, et kui kahvel või lusikas maha kukub, on oodata naissoost külalist, kui nuga, siis meest. Lätlased teavad seda ka. Aga eestlased ei tea, et kui söögilaua ääres nurgakoht valida, siis pole järgmised seitse aastat mehele- või naiselesaamist loota.

On üks maagiline lätikeelne sõna, mida kõik eestlased une pealt teavad - saldejums. Jäätis. Eestlaste meelest võiks Läti riigi nimi vabalt olla Saldejums Respublika.

Kui peale lugemist avastasite, et tegelikult teadsite te juba kõiki neid asju ja oskate lätlastega seostada ka krokodill Dundeed, spioonikaamerat ja kollaseid sireleid, siis lugege midagi asjalikumat. Kui midagi tuttavat neis lõikudes teie jaoks siiski polnud, peate kohe kiiresti raamatukokku kihutama ja endale raamatu laenutama. Kas või austusest eestlaste lemmikjoodiku Kristjan Lible vastu, kes pool-eestlane, pool-lätlane oli.  Labu lasījumā!:)

Jane Saluorg XI kl