Sõbrad

Meil kõigil on sõpru, kas siis palju või vähe. On sõpru, kes on meie lähedal kogu elu ja ka neid, kes kooliajast maha jäävad.

Ka minul on sõpru laagritest ja erinevatelt üritustelt ning vahepeal me suhtleme omavahel MSN-is, aga peagi saab jutt otsa, sest ei ole millestki rääkida.

Tuleb ette selliseid juhuseid, et keegi lähedane sõber läheb kaugele teise kooli ning pahatihti jäävad jutuajamised järjest harvemaks - nii kiiresti hääbuvadki erilised sõprussidemed. Tundub nagu eile oli armas  sõber olemas ja siis ühel hetkel teda enam ei ole.

Nagu öeldakse, tülid lähendavad inimesi, nii see ka on. Mul on väga eriline sõbranna, kellega väiksematena tülitsesime päris palju ja tüli põhjuseks oli mõni mõttetu asi. Praegu ma ei mäletagi, millal me viimati ja mis põhjusel tüli meie vahele tuli - järelikult oli see väga ammu :). Ta on sõber, kes on alati olemas, kui ma teda vajan. Tean, et ta ei jäta mind eales hätta ja temaga võib täide viia kõik ettevõtmised, sest alati leiame koos mingi lahenduse. Oleme tihti arutanud, et mis siis saab, kui me teed kunagi lahku lähevad. Muidugi on praegusel ajal olemas MSN ja Facebook, aga see ei ole sama. Kurvaks teeb mõte, et pooleteisee aasta pärast me ei talla enam sama koolirada ja meil ei ol enam samasugune eesmärk – lõpetada keskkool. See tüdruk on mulle justkui õde, kellega ma läheksin ka maailmalõppu kaasa, kui vaja.

Vajame sõpru nagu õhkugi, ilma sõpradeta oleksime me üksluised. Sõbrad on need, kes toovad meie hallidesse päevadesse päikese ja muudavad kurvad hetked rõõmsateks.

Terje Lehes XI kl

Eesti iseseisvuspäev

Eesti iseseisvuspäev on iseseisva Eesti riigi tähtpäev. 24. veebruaril 94 aastat tagasi kuulutati Eesti Vabariik välja . Sel päeval avaldati Tallinnas "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. 24. veebruar on Eesti riigipüha ja iseseisvuspäev.

Varstu Keskkoolis toimub 22.veebruaril aktus, millega tähistame Eesti Vabariigi järjekordset aastapäeva. On hea kui hommikune hoog saab sisse just meie isamaa austamisega. Peale aktust on edasi tavaline koolipäev ning 23. veebruari õhtul kell 19.00 algab Varstu Kultuurikeskuses uhke kontsert, mille oleme pühendanud Eestimaale. Meie kooli lauljad ning tantsijad astuvad lavale eestimaise kavaga. Ka on erinevaid luuletusi, mis on väga südamelähedased kuulajatele. Kontsert on mahukas ning õhtut jääb sisustama ansambel "Hellad Velled".Olen kindel, et kontserti tulevad nautima paljud emad-isad, vanaemad-vanaisad ning meie lähedased, tuttavad ja sõbrad..

Eesti

Mu kodumaaks on Eestimaa,
Ma uhkust tunnen oma isamaast.

Siin paiknevad jõed, järved,
Siin asetsevad kosed, ojad.

Kui lendamas on pääsuke,                                                   
Siis tea, see rahvuslinnuke.
Kui maas on paekivike,
Siis tea, see rahvuskivike.

Eesti lipp on sini-must-valge.
Nagu meri, nagu muld, nagu taevas.
Eesti lipp ja Eesti vapp.
See on isamaa, mu kodumaa.

Carolin Jõõts XII kl

Kas Eesti sai viimase masuga hästi või halvasti hakkama?

2009. aastal saavutas masu ehk majandussurutis Eestis haripunkti. Hinnad tõusid ja samas palgad langesid. Kahjuks kaotasid paljud inimesed töö. Inimesed ei osanud kuidagi hakkama saada ja Eestis muutus elu keeruliseks. Samas haaras masu tervet maailma.

Eestis ja mujal maailmas on olnud viimased aastad keerulised. Õnneks sai Eesti võrreldes teiste riikidega väga hästi hakkama. Langesid küll palgad, inimesed jäid töötuks, aga Eesti ei laenanud teistelt riikidelt raha. Eestlased on alati olnud tugev rahvas ja saab ise hakkama.

Majanduslanguse ajal oli äriga tegelemine väga keeruline ja sellega tulid toime ainult tugevamad ja nutikamad. Paljud firmad tehti kiiruga ning lootuses järsku rikastuda. Sellisel raskel ajal oli rumalus läbi mõtlemata äri käima lükata ning loota, et õnnestub. Pidevalt oli näha, kuidas väikeettevõtted sulgevad oma kauplusi ja lõpetavad tegevust. Hästi organiseeritud firmal, mis on tulevikuperspektiive seadnud, ei ole ka majanduse kehva olukorra ajal probleemiks tegutseda. Tuli mõelda välja uuenduslikke müügiartikleid ja tootmislahendusi.

Mõnes mõttes oli masu Eestile kasulik. Masu pani eestlased tervislikumalt toituma. Pidevalt on ajakirjanduses läbi käinud teema, et eestlased hakkavad paksuks minema. Masu ajal inimesed ei ostnud enam nii palju rämpsu ja kasvatavasid ise parem vajalikke puu- ja juurvilju. See tuli odavam, kui osta poest või turult. Enam ei tarbitud magusaid karastusjooke ja krõpse. Kõik magus on madala sissetulekuga inimestele väga kallis lõbu ja ei ole raha iga päev midagi osta.  Üldise hinnatõusu tõttu oli aga Eesti ettevõtete toodang välismaal märkimisväärselt konkurentsivõimet kaotanud. Hinnatõus on Eesti ettevõtete olukorra ka koduturul raskemaks muutnud, sest importkaup muutub seetõttu konkurentsivõimelisemaks.

Tööinimesed olid raskes seisus, kuid tulid toime, kui vaid tahtsid. Enamus ei ole nõus töötama väikse palga eest.. Kuna iga sent luges, siis paljud pereisad läksid Soome tööle, kuna seal lubati pudrumägesid ja piimajõgesid. Soomes on küll palgad kõrgemad, aga seal on ka suuremad maksud ja kallim toit. Tihtipeale Soome minek lõhkus pered.

Eesti oli pikka aega hädas hinnastabiilsuse hoidmisega. Laenuraha turule tulvamise tingimustes kasvasid hinnad. Finants- ja majanduskriis pani hinnatõusule tõhusa piduri peale, kuid häda tekkis riigieelarve puudujäägi suurust piirava kriteeriumiga. Headel kasvuaastatel oli Eesti üks väheseid Euroopa Liidu liikmesriike, kes suutis hoida riigieelarves kulud sisetulekutest väiksemana. Finants- ja majanduskriisis vähenevad järsult riigieelarve tulud ja hädasolevate abiotsijate toetamiseks on vaja suurendada kulusid. Loomulikult on sellistes tingimustes väga raske riigieelarve puudujääki lubatud piires hoida.

Üks põhjuseid, miks Eesti masuga hästi hakkama sai, on Eesti paindlik tööturg. Töösuhete paindlikkuse või jäikuse lakmuspaberiks peetakse inimese töölevõtmise ja vallandamise protseduuri lihtsust või keerukust. Tööturu paindlikkust on võimalik hinnata nii mikro- kui makrotasandil. Makrotasandil mõõdetakse tööturu paindlikkust läbi seadusandluse ning palga paindlikkuse. Mikrotasandil näitab paindlikkust see, kui tihti töötajad vahetavad tööturuseisundit.

Hetke seisu vaadates oleme oma masuga ilusti hakkama saanud, võrreldes näiteks Kreekaga, kus masu mõju on hoopis ulatuslikum. Eestis majandus järjest tõuseb ja töötus väheneb.

Carolin Jõõts XII kl

Kodutütarde aastasündmus!

19. jaanuaril 80 aastat tagasi loodi Kodutütarde organisatsioon. Läbi aastate on hoitud üleval elavaid ideid ja mõtteid, millega alustati. Rõõmsalt tegutsetakse igas maakonnas. Kodutütarde pidupäev oli sel aastal eriline selle poolest, et tähistati piduliku aktusega sünnipäeva 19. jaanuaril. Seega toimus üle Eesti mitu pidu, mida kõike iseloomustas rõõmus meel, toredad kaaslased, üksteise meelespidamine ja tänamine, aga ka magus kook.

Meie (Varstu kodutütred) osalesime samuti maakonnas toimuval kodutütarde organisatsiooni 80. aastapäeva aktus-kontserdil. Mina, Evelin Veinberg, pälvisin Kodutütarde peavanema tänukirja tehtud töö eest. Samuti said minu vanemad tänukirja osaliseks korraliku ja eeskujuliku tütre kasvatamise eest.

NB! Tulemas on taas maakondlik noorkotkaste-kodutütarde piirkonnalaager, mis leiab aset 16.-17. märtsil Varstu Keskkoolis. Kõik noorkotkad ja kodutütred, OLETE OODATUD!

Evelin Veinberg XI kl

Loomulikud asjad

Mingis vanuses hakkavad inimest mingid küsimused sagedamini vaevama. Praegusel ajastul paljudes tublides Põhja-Euroopa riikides on loomulikkus ja ebaloomulikkus muutunud juba väga suhteliseks mõisteks.  Kas need ongi olemas praeguses ühiskonnas ja milles väljenduvad?

Lugedes bioloogilised tarbed “loomulikeks”, võime öelda, et vähemalt osa vajadusi on loomulikud. Teooria loomulikest vajadustest saab olla teaduslik või kõnekeelne. Kõnekeelne “loomulik vajadus” on kõnes olemas. Samas on ilmne, et kultuuri- ja heaoluühiskonna inimene ei rahuldu “loomulike vajadustega”. Teisalt, moodne eluviis pakub hulga hüvesid, mida on raske lugeda vajadusteks kasvõi selle tõttu, et need on kättesaadavad vaid vähestele.

Loomulik on iga inimese jaoks ka see, mida ta üksinda teeb. See on tema jaoks loomupärane, aga see kõik on suhteline. Inimene jälgib oma südametunnistuse häält, mis ütleb talle midagi. Tuleb kuulata ennast ja vaadata maailma mingil hetkel vaikides. See ongi loomulik, kuigi sellest kaldutakse tihti kõrvale. Kui probleemi, miks ma olen ja miks ma toimetan pole, siis polegi midagi, mida lõpuni viia. See on olemuslik. Paratamatult peab oma eluga midagi ette võtma ning siis jõuame olemuslikkuseni ehk miks?

Inimene saab üksinda mõeldes  n-ö oma kere puhtaks. Kui tunda, et saab kõik mõtted ära mõelda, siis seda pole võimalik verbaalselt väljendada. Mõttetegevus ei pruugi olla verbaalne, kuid see võib olla näiteks muusikaline, pildiline vms. Alati ei olegi kõike võimalik defineerida.

Loomulik oleks kõik vabalt endast välja lasta. Näiteks laulmine kui oskus peaks olema elu osa. Loomulikud tegevused kasvavad välja ürgloomulikust vajadusest neid teha.

Katrin XI klass

Ole sõber alati, muidu teen sust salati!

14. veebruar on päev, mil pöörame tavalisest suuremat tähelepanu oma sõpradele, sõbrannadele ja perekonnaliikmetele. Selle toreda päeva puhul otsustasimegi õpilasomavalitsusega, et see päev peab natuke erinema tavalisest koolipäevast.

Õhupallide ja paberist südametega tegime väikse fotostuudio, kus pildistasime pisikesi ja suuri armsaid sõpru. Olemas oli ka sõbrapost, kuhu sai viia kirju oma kooliõdedele, -vendadele ja ka õpetajatele. Potilille muutsime aga üheks päevaks soovide puuks, kuhu sai südamete peale kirjutada oma soovid.
Et vahetunnid muutuksid lõbusamaks, üritasime kasutada ka kooliraadiot. Sellega olid aga mõned tehnilised probleemid. Meeleolu muutsime ka rõõmsamaks väikse tantsuga, kus pidi kaasa tegema terve kool. Või vähemalt ideaalis oleks nii olnud. Kuid olime rõõmsad, et vähemalt osa õpilastest viitsis ennast siiski kaasa liigutada ja lõbusalt aega veeta.

Armsa üllatuse tegi meile ka õpetaja Juta, kes me klassile väga ilusa tordi tõi. Vallutasime üheks tunniks õpetajate toa ning jõime sõbrapäeva puhul teed, sõime torti ning saime ka oma õnne proovida Airi tehtud sõbraloosis, mille peaauhinna võitis endale Aivo. Nimelt sai Aivo auhinnaks neljapäevase kinoseansi Varstu Kultuurikeskuses koos Airiga. Kauba peale oli kingituseks muidugi see, et tordisöömine toimus matemaatika kontrolltöö aja arvelt. 
Kogu selle päeva jooksul oli sai kuulda palju naeru ning näha rõõmsaid nägusid. Samas tuleks ka meeles pidada, et sõbrapäev pole sugugi ainus päev aastas, kus me peame olema hoolivad oma kallite inimeste vastu. Proovige käituda oma sõpradega nii, nagu iga päev oleks valentinipäev. 

http://www.youtube.com/watch?v=y5rWzfbgx00


Anette Konksi XII kl

Päris sõbrad

Nii nagu kõigil teil, on ka minul maailma parimad sõbrad. Mitte virtuaalsed, vaid reaalselt eksisteerivad indiviidid, kellel on ääretult palju häid omadusi, mis muudavad ka mind paremaks inimeseks.

Mu sõbrad on usaldusväärsed. Ükskõik kui suur või väike mure mul ka pole, alati leidub keegi, kes mind kuulab ja seda murekiirt ainult minuga jagab.

Mu sõbrad on ausad ja julgevad välja öelda oma arvamuse minu uue kirjatöö või elluviimist ootava idee kohta. Aus kriitika on oluline, sest tihtipeale näeb kõrvaltavaataja kavandatavas projektis nõrku kohti, mis võivad tervele ideele vee peale tõmmata. Nad mõistavad mu huumorimeelt ja naeravad koos minuga meie eludes toimuva üle, mis teiste inimeste jaoks ei pruugi lõbu pakkuda.

Mu sõpradele meeldib minu seltskond ja mulle nende oma. Me võime jalutada käredas pakases, virisemata külmetavate varvaste ja ninaotsa kasvanud jääpurika üle. Sõbrad aktsepteerivad mind ja austavad mu ellusuhtumist ning maailmavaadet. Keegi ei kavatse kedagi enda käe järgi ümber kasvatada - olen see, kes olen.

Mu semud on targad ja abivalmid, rakendades oma nõu ja jõudu, et tirida mind välja ka kõige paksema supi seest, kuhu me kõik aeg-ajalt kipume sattuma. Peale selle on meil ühiseid mälestusi ja minevikukilde, mida ikka ja jälle meenutades tugevnevad meievahelised sidemed veelgi enam. Meil on sarnased huvid ja hobid, aga sellele vaatamata pole me üksteise konkurendid. Keegi ei kaeva teisele selleks auku, et ise hiilata ja silma paista. Kui särame, siis särame koos.

Miks ma seda kõike räägin? Tulekul on 14. veebruar ja usun, et just sõbrapäeva-eelne nädal on suurepärane aeg, mil mõelda olemasolevate sõprade üle, sest üks tõeline sõber suurendab õnne rohkem kui tuhat vaenlast ebaõnne.

Mina igatahes mõtisklesin ja jõudsin järelduseni. Mul ei ole hordide viisi parimaid sõpru ja ma ei tahagi, et see nii oleks. Praegu tean, et need päikesekiired, kes olid ja on minu kõrval eile-täna, on päriselt seal ka homme. Ja see on ainus, mis loeb.

Jane Saluorg XII kl

Internetimaailma võlu ja valu

Kui Pinocchio oleks igapäevane internetikasutaja, nagu paljud koolinoored tänapäeval, oleks ta nina ilmselt sedavõrd pikk, et Erki Nool võiks sellega vabalt teivast hüpata. Seda põhjusel, et anonüümses veebikeskkonnas kiputakse mõnikord oma tegelikku mina varjama, ka valetama ja vassima. Miks? Salapärases ja anonüümses internetimaailmas on seda ju nii lihtne teha!

Kuigi virtuaalmaailm pakub uusi võimalusi sõpradega suhtlemiseks, tuttavate leidmiseks, ka mängimiseks, võib mõni hooletu arvutikasutaja just interneti kaudu sattuda olukordadesse, mis jäävad teda painama kui halvad unenäod. Aga selle vahega, et kõik toimus päriselt! Kasutades tuntud muinasjututegelasi, toon mõned näited olukordadest, millesse Eesti noored on tihtilugu sattunud.

Hans tegi endale rate.ee konto, kuhu lisas valeandmed ja internetist leitud foto. Peagi kirjutas talle Printsess382, kes soovis noormehega jalutama minna. Hans oli nii õnnelik, et läks jooksujalu õe Grete tuppa teatama oma peatsest kohtingust. Gretet ei olnud küll parasjagu toas, aga arvutiekraan, millelt paistis rate.ee lehekülg, kutsus Hansu siiski õekese tuppa sisenema. Hans nägi, et Grete arvutis oli avatud konto nimega Printsess382 …. Grete ei saanudki kunagi teada, miks noormees pärast kokkulepitud kohtingut oma konto kustutas ja jalutuskäigu temaga ära jättis.

Ole ettevaatlik, internetis võib igaüks sulle valetada. Netituttavatega kohtumiseks vali päevane aeg ja avalik koht, kus vajadusel abi saad kutsuda. Teadlikult teise isiku andmete ja nime kasutamine on suisa kuritegu!

Uinuv Kaunitar laadis oma Facebooki kontole foto, kus ta nappides päevitusriietes päikest võtab. Saja aasta pärast, kui prints ta unest äratas, uuris kaunitar oma fotole pandud kommentaare. „Kui nunnu!“, „Nii ilus oled!“ kiitsid sõbrad nagu ühest suust. Üks  sõpradest oli lisanud lingi muudetud fotodest. Esimesel fotol oli Uinuv Kaunitar teist värvi päevitusriietega, aga teisel fotol sootuks päevitusriieteta! Kuidas ta ka ei üritanud, ei õnnestunud tal neid fotosid enam internetiavarustest kustutada, sest sajad inimesed olid need fotod enda arvutisse juba alla laadinud ja edasi postitanud.

Internet on igikestva mäluga ning iga siivutu foto tõmbab ligi halbade kavatsustega inimesi. Ära tee ka teistest pilte, milliseid Sa enda kohta internetis näha ei tahaks!

Kolm põrsakest olid suured internetisõbrad. Nif-Nif tellis endale notsuturg.ee lehelt kallid saapad, aga kohale need ei jõudnudki. Ei saapaid, ei raha – kõigest jäi ilma. Naf-Naf mängis arvutimängu, kus iga järgmise taseme avamiseks tuli raha maksta. Mängimine lõppes sellega, et tema pangaarvel ei olnud enam sentigi ja mäng oli alles poolepeal. Nuf-Nuf andis vendadele läbi Facebooki konto teada, et läheb nädalaks reisile. Tagasi tulles avastas ta, et Kuri Hunt oli tema majast kogu väärtusliku kraami vahepeal minema tassinud ja Facebooki seinale vastuseks kirjutanud „Aitäh teatamast!“.

Kauplemine internetis on kordades riskantsem kui poes käimine. Elektroonilist raha kulutatakse kergekäeliselt ning mänguhoos on raiskamist keeruline peatada. Suhtlusportaalis jaga vaid infot, mida võõras kurjasti ära kasutada ei saaks.

Kui seitse kitsetalle koju jõudsid, oli nende ema päris kuri. Orkutis tallekeste kontosid vaadates avastas ema pilte, kus neist kolm suitsetavad, kaks joovad õlut, üks sodib värviga koolimaja ust ja üks seisab auto katusel. Järgmisel päeval saabus tallekeste koju ka politsei, sest koolidirektor oli esitanud kitsetallede peale kaebuse. Kõik kitsetalled said lisaks koduarestile ka väärteokorras karistada, pealekauba kirjutasid nende klassikaaslased fotodele pahaseid kommentaare „Noh, olete kiftid kutid omaarust või?“ ja „Midagi muud mõistlikku pole oma eluga peale hakata?“

Internetis olevat infot kasutavad nii lapsevanemad, sinu koolikaaslased, politsei kui ka teised inimesed – näiteks Sinu tulevane tööandja. Kõik, mida teed, peab positiivselt toetama sinu mainet, mitte seda rikkuma.
Inetu Pardipoeg pidas blogi, mida kõik said kommenteerida. Teised pardipojad kasutasid võimalust ja hakkasid teda seal anonüümselt kiusama. „Tohman, ise sa ei oska ujudagi!“ ja „Nii palju kirjavigu saab küll ainult inetu pardipoeg teha!“, salvasid nad üksteise võidu. Kuigi pardipoeg pani oma blogi peagi kinni ja inetuste ütlemine seetõttu lõppes, jäid kõigil nägemata need suured pisarad, mida Inetu Pardipoeg öeldud inetuste tõttu valas.

Blogi pidades mõtle üle, kellele ja millist isiklikku infot avaldad. Ära paku anonüümsele pahategijale võimalust sulle haiget teha!

Keksu mängimist õues ei asenda ükski arvutimäng ja naerunägu MSNis ei ole võrreldav sõbra naeratava näoga. Interneti kasutamisega peab kaasnema viisakus, teistest lugupidamine ning ettemõtlemisvõime - mis juhtub pärast selle kommentaari, pildi, video lisamist? Käitu virtuaalmaailmas inimesena, kes lahkudes ei jäta oma isiklikke asju vedelema ja kelle tagasitulemist jäävad ka teised internetikasutajad ootama.
Kui oled internetis hätta sattunud, küsi kindlasti abi. Seda võid saada kodus oma vanematelt, koolis õpetajatelt, tasuta lasteabitelefonilt 116111 või politseist. Veebikonstaabel Andero annab nõu Rate.ee ja Facebooki suhtlusportaalides, lisaks ka perekooli foorumis, e-maili teel ja MSNis. Ka virtuaalmaailmas aset leidnud muinasjutul peab olema õnnelik lõpp.

Meelespea:
• Avalda internetis nii vähe isiklikke andmeid kui võimalik. Pane tähele, et pilte tehes ei jääks taustale sinu kodumaja number või et sõbrad ei kasutaks internetis sinu täisnime. Teise isiku nimel konto loomine ja piltide üleslaadimine on kuritegu!
• Tundmatult tulnud kiri jäta avamata, eriti, kui see sisaldab linke. Ära lase end petta lotovõitudega loteriides, milles pole osalenud, kellegi päranduse transportimisel Aafrikast Eestisse enda pangakonto kaudu ega kuulutustes, milles pakutakse võimalust teenida suur summa enda alastipiltide saatmise eest. See kõik on pettus!
• MSNis või erinevates jututubades uute inimestega tutvudes jäta veebikaamera kasutamata. Esiteks, võid sellega reeta pahatahtlikele inimestele oma asukoha ja teiseks, võid näha asju või tegevusi, mida tegelikult näha ei soovi. Kindlasti ära mine kaasa kutsetega võtta endalt riided seljast või teha midagi, mis sind alandab.
• Videoid ja pilte postitades mõtle, kas see võib sind ennast või kedagi teist solvata või alandada. Kui vastus on jah, jäta see postitamata, sest selle hilisem kustutamine on internetiavarustes võimatu.
• Kommenteerides käitu viisakalt. Ära lange madalale tasemele, kus loobid mõtlematult sõnu, mis teevad kellelegi haiget või mõjuvad solvavalt. Arvesta, et sõnal on väga suur jõud, olgu see öeldud või siis kirjutatud.
• Uuenda viirustõrjet, tarkvara ja tee koopiaid. Digitaalne teave on kergesti kahjustatav, seega ole valmis, et ükskord võib kogu info su arvutist päevapealt kaduda.

Maarja Punak, Lõuna prefektuuri noorsoopolitseinik