2009. aastal saavutas masu ehk majandussurutis Eestis haripunkti. Hinnad tõusid ja samas palgad langesid. Kahjuks kaotasid paljud inimesed töö. Inimesed ei osanud kuidagi hakkama saada ja Eestis muutus elu keeruliseks. Samas haaras masu tervet maailma.
Eestis ja mujal maailmas on olnud viimased aastad keerulised. Õnneks sai Eesti võrreldes teiste riikidega väga hästi hakkama. Langesid küll palgad, inimesed jäid töötuks, aga Eesti ei laenanud teistelt riikidelt raha. Eestlased on alati olnud tugev rahvas ja saab ise hakkama.
Majanduslanguse ajal oli äriga tegelemine väga keeruline ja sellega tulid toime ainult tugevamad ja nutikamad. Paljud firmad tehti kiiruga ning lootuses järsku rikastuda. Sellisel raskel ajal oli rumalus läbi mõtlemata äri käima lükata ning loota, et õnnestub. Pidevalt oli näha, kuidas väikeettevõtted sulgevad oma kauplusi ja lõpetavad tegevust. Hästi organiseeritud firmal, mis on tulevikuperspektiive seadnud, ei ole ka majanduse kehva olukorra ajal probleemiks tegutseda. Tuli mõelda välja uuenduslikke müügiartikleid ja tootmislahendusi.
Mõnes mõttes oli masu Eestile kasulik. Masu pani eestlased tervislikumalt toituma. Pidevalt on ajakirjanduses läbi käinud teema, et eestlased hakkavad paksuks minema. Masu ajal inimesed ei ostnud enam nii palju rämpsu ja kasvatavasid ise parem vajalikke puu- ja juurvilju. See tuli odavam, kui osta poest või turult. Enam ei tarbitud magusaid karastusjooke ja krõpse. Kõik magus on madala sissetulekuga inimestele väga kallis lõbu ja ei ole raha iga päev midagi osta. Üldise hinnatõusu tõttu oli aga Eesti ettevõtete toodang välismaal märkimisväärselt konkurentsivõimet kaotanud. Hinnatõus on Eesti ettevõtete olukorra ka koduturul raskemaks muutnud, sest importkaup muutub seetõttu konkurentsivõimelisemaks.
Tööinimesed olid raskes seisus, kuid tulid toime, kui vaid tahtsid. Enamus ei ole nõus töötama väikse palga eest.. Kuna iga sent luges, siis paljud pereisad läksid Soome tööle, kuna seal lubati pudrumägesid ja piimajõgesid. Soomes on küll palgad kõrgemad, aga seal on ka suuremad maksud ja kallim toit. Tihtipeale Soome minek lõhkus pered.
Eesti oli pikka aega hädas hinnastabiilsuse hoidmisega. Laenuraha turule tulvamise tingimustes kasvasid hinnad. Finants- ja majanduskriis pani hinnatõusule tõhusa piduri peale, kuid häda tekkis riigieelarve puudujäägi suurust piirava kriteeriumiga. Headel kasvuaastatel oli Eesti üks väheseid Euroopa Liidu liikmesriike, kes suutis hoida riigieelarves kulud sisetulekutest väiksemana. Finants- ja majanduskriisis vähenevad järsult riigieelarve tulud ja hädasolevate abiotsijate toetamiseks on vaja suurendada kulusid. Loomulikult on sellistes tingimustes väga raske riigieelarve puudujääki lubatud piires hoida.
Üks põhjuseid, miks Eesti masuga hästi hakkama sai, on Eesti paindlik tööturg. Töösuhete paindlikkuse või jäikuse lakmuspaberiks peetakse inimese töölevõtmise ja vallandamise protseduuri lihtsust või keerukust. Tööturu paindlikkust on võimalik hinnata nii mikro- kui makrotasandil. Makrotasandil mõõdetakse tööturu paindlikkust läbi seadusandluse ning palga paindlikkuse. Mikrotasandil näitab paindlikkust see, kui tihti töötajad vahetavad tööturuseisundit.
Hetke seisu vaadates oleme oma masuga ilusti hakkama saanud, võrreldes näiteks Kreekaga, kus masu mõju on hoopis ulatuslikum. Eestis majandus järjest tõuseb ja töötus väheneb.
Carolin Jõõts XII kl
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar