teisipäev, 3. mai 2011

Kevadluuletused

Ema
Ema kätes on hellust, seda ammugi tead.
Ema kätest saad leiba, sooja, muredat, head.
Sooja leiba, mis lõhnab nagu põld, nagu maa.
Ema kätest saab leiba alati head.
Ema kätest on leival kõige magusam maik.
Ema lävel, leib laual -  lapse kasvamispaik.

Mai
Mai uhkust on täis,
kuid on lahke ka,
Kui keegi tahab juba tulla,
siis tema muidugi laseb.
Ta peitust mängib juuniga,
sest juuni ju tulemas on.

Kevadtrall
Käes on kevad,
külm ja lumi läinud,
vett ja vilet on loodus näinud.
Loodus taas tärkab ning päike
pikast talveunest ärkab.
Taanduvad sulaveed,
kuivavad põllud ja teed.
Ilm muutub soojemaks,
puud ja põõsad erksamaks.
Linnud ehitavad taas pesi,
ära kadunud on lumesulavesi.
Inimestelgi on aeg
korda teha lilleaed.
Märkab seda terve mets ja aed,
et kätte on jõudnud taas kaunis kevade aeg.

See on kevade algus!
Kevade algus toob tuppa palju valgust,
ja südamesse palju soojust.

Lõunamaalt tulevad rändlinnud, 
toovad kaasa õnnekillud. 
Juba näen puu otsas kurge, 
kes uhkelt kohendab oma sulge. 

Aas sinililli täis, 
neid lõputuna näib.
Lõhnab värskelt rohutukk,
millest piilub nurmenukk.

Egle Veinberg, Inngery Karu ja Terje Lehes X kl

Puugihooaeg on algamas!

Kuna puugid on talveunest ärganud, tuleks neist nii mõndagi teada.

Eestis on sagedased kaks puugiliiki, võsapuuk ja laanepuuk, kes
levitavad kõige enam puukentsefaliiti. Puugid kannavad edasi väga palju
erinevaid haigusi, kõige enam katku, tüüfust, entsefaliiti ja
babesielloosi. Meil leidub puuke kõige enam suvel, eriti võsastikes ja
metsateeradade ääres, kus nad oma ohvrit ootavad. Kui puuk on oma ohvri
leidnud, otsib ta sobiva koha, kuhu kinnituda. Harilikult eelistavad nad
kinnitumiseks kaelapiirkonda, loomadel aga kõrvu ja silmalauge.
 
Laanepuuk on kõige tavalisemaid kevad-suve entsefaliidi kandjaid, kuid
ka võsapuugid võivad olla haiguskandjad. Kevad-suve entsefaliiti
kannavad hiired ja pisinärilised. Nakkustunnuseks on 10-15 päeva pärast
ilmnev peavalu ja kõrge temperatuur, millele järgnevad närvisüsteemi
häired. See haigus võib lõppeda ka surmaga. Teine haigus, mida puugid
tavaliselt levitavad, on veiste babesielloos, mille levitaja on
peamiselt võsapuuk. Haigustunnuseks on loomade söögiisu vähenemine.
 
Puukidel on iseloomulik veniv tagakeha. Emastel ja noortel puukidel
venib tagakeha rohkem ning võib nende mõõtmeid mitmekorddselt
suurendada. Isastel venib tagakeha vähem. Puugi pea esiosas asub nokk,
mille abil ta end läbi peremehe naha puurib. Esimene paar jalgu on
pikad, millega ta organismi lähedust tajub. Tihti ootab ta
teeraja ääres olevatel taimedel väljasirutatud jalgadega.
 
Praegusel ajal tuleks end hoolikalt peale metsaskäiku läbi vaadata,
sest alati ei pruugi sa teada, millal see pisike putukas sind ründab.
Kuna puugihammustus võib lõppeda surmaga, olge ETTEVAATLIKUD!

Terje Lehes X kl

esmaspäev, 2. mai 2011

Eesti otsib superataari


Otsustasin võtta julguse kokku ning minna saate „Eesti otsib superstaari“ staariotsinguile. Selles osalemiseks ei olnud vaja teha midagi rasket, tuli lihtsalt registreerida ennast saatesse.
See oli üks minu soovidest, tahtmistest ja julguse proovile panekutest. Kui ma ikka midagi väga tahan, siis ma selle ka saan.

Kõige raskem osa ootas mind peale registreerimist veel ees – vanematele selle uudise teatamine ja laulu valik.
Esimene isik, kes sellest uudisest kuulis, oli minu endine klassivend Andre. Tema oli ka esimene ja peaaegu viimane, kes seda koheselt uskus. Ülejäänud, kellele minekust rääkisin, ei tahtnud uskuda, et ma midagi sellist julgesin teha, eriti vanemad, kes pöörasid minu jutu koheselt naljaks.

Algul mõtlesin, et mis see laulu valik ikka ära ei ole, kuid osutus ikkagi keerulisemast keerulisemaks. Esmane mõte oli pöörduda meie kooli uue muusikaõpetaja poole, et võib-olla aitab tema teha minule sobiva lauluvaliku ja on abiks harjutamisel. Kahjuks pidin temas täielikult pettuma. Õpetaja lubas, et aitab, kuid ei pidanud kinni meie proovigraafikust ja paika pandud aegadest. Kui olin mina, polnud teda ning vastupidi. Ja mis sellele probleemile punkti pani, oli see, et jäin paar päev enne seda haigeks. Mul olid väike palavik, nohu, köha ja mis kõige jubedam, kurk jäi valusaks. Ma ei saanud korralikult häältki suust välja, laulmisest rääkimata. See oli hetk, mil mõtlesin, et annan alla, kuid ei, ma ei teinud seda. Üritasin olla tugev ja teha kõik selleks, et tervis paraneks. Päeval, mil ma olin bussiga teel Tartu poole, tegin lõpliku lauluvaliku.
Staarielu ei olegi nii kerge, kui ma seda ette kujutasin. Üüratult pikk ootamine ja pinge olid parajaks katsumuseks. Kuuldes teisi laulmas, tekkis vahepeal lausa masendus, kuid see ei heidutanud mind.

Minu päev algas kell pool viis hommikul ja lõppes natukene peale südaööd. Olin põhimõtteliselt viimaste seal, kes eelžürii ette sai minna. Jah, enne tähtsaid kohtunikke peab käima eelžürii ees. Minul hakkas korralik närv sisse tulema alles siis, kui paar tüdrukut ei saanud edasipääsu kohtunike ette minekuks. Ju neil vedas lavahirm neid alt.

Selle päeva suurhetk oli käes. Astusin eelžürii kabinetist välja, kõik olid ootuses. Mul oli valge paber käes, nägu imestusest naerul ja mis kõige armsam, mulle aplodeeriti ja karjuti „jeeeiii..“. Tekkis juba täielik staaritunne.

Pääsesin teisel päeval kohtunike Mihkel Raua, Maarja-Liis Ilusa ja Rein Rannapi ette. Olin esimene, kes sel päeval sisenes kohtunike ruumi. Minu süda jättes löögi vahele, kui hõigati „789“ – see oli minu number.
Laul lauldud, jäin ootama kohtunike tagasisidet ja otsust. Mihkel Rauda häiris, kui hoidsin kätt sallil, mis oli mul kaelas. Maarja-Liis Ilusale ma ei meeldinud vist üldse. Rein Rannap oli väga mõtlik ja küsis: „Miks sa otsustasid tulla siia saatesse?“. Kõige meeldivam ja sõbralikum kohtunik neist kolmest oli Mihkel Raud – ta võib tunduda kiilaspäise kurja ja ülbe mehena, kuid ta pole seda. Lihtsat ütleb välja kõik, mida asjast arvab. Eeskuju nii mõnelegi.

Kui kohtunikud tegid teatavaks oma otsuse, mis oli minu jaoks negatiivne, ei jäänud mul muud üle, kui alustada koduteed. Olin küll natukene pettunud, kuid sain enda jaoks väga hea kogemuse. Kadus hirm lava ees ja lisandus julgus katsetada uusi asju.

Kogemused on need, mis meie eluteed harivad!

Evelin Veinberg X kl

Päikesepõletus

Juba tükk aega meelitab päike oma sooja paitusega päevitajaid, kes  kehale kaunist pruuni jumet saada soovivad. Kuid tihti ei mõelda, mida päevitamine endaga kaasa võib tuua. Päike võib su keha kauniks muuta, kuid võib ka liiga teha.

Päikesepõletus on terviseprobleem, millest räägitakse miskipärast vähe. Kindlasti peaks seda teemat puudutama suve hakul, kui algavad vaheajad, puhkused, laagrid, malevad.
  
Päikesepõletuse tunnused on varajasest nahapunetusest tulipunaseni välja. Tekib liigpäevitamisest kolm-neli tundi pärast päikesevõttu. Varajane nahapunetus möödub ööpäeva pärast. Hiline nahapunetus on kõige intensiivsem 24 tundi peale liigpäevitamist kestes 3-5 päeva. Põletuse korral võib tõusta palavik, esineda vappekülm, värinad, iiveldus, peapööritus.

Kuidas ennetada päikesepõletust?

- Kasutada võiks päikesekaitsevahendeid
- Tarbida palavaga (ja ka päevitades) ohtralt vedelikku.
- Mingil põhjusel ravimite kasutamisel, küsida arstilt teavet nende koostoimetest UV-kiirgusega. On terve hulk ravimeid, mis võivad märkimisväärselt suurendada naha valgustundlikkust, näiteks osa antibiootikume, antibeebipillid jt.
- Päikese käes viibimise järgselt on soovitatav niisutada nahka kreemidega.
- Jahuta ka nahka, asetades sellele niisked ja jahedad käterätikud või linad.
- Kui nahk saab põletada, koorub see maha. Seda vältida ei saa.

Esmaabi  päikesepõletuse korral
- vii kannatanu päikese käest ära, soovitatavalt jahedamasse ruumi;
- anna juua rohkelt jahedaid jooke;
- pihustada punetavale nahale Burnshield geeli;
- geeli puudumisel jahuta tulitavat nahka külmema kompressiga ( selleks sobib vee all niisutatud rätik, vm riideese) ;
- vajadusel võib medtöötaja anda valuvaigistava toimega aspiriini või ibuprofeeni;
- kui nahaärritusele lisanduvad higistamine, värinad ning oksendamine, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole.
- Rahvameditsiinis kasutatakse ka  aaloe- või värske kurgimahlaga naha hõõrumist, kuid igasugused kreemid esmaabiks ei sobi, samuti mitte Panthenol ( sest nahka on vaja jahutada, kreemid ja vaht takistavad jahtumist). Väldi kreeme, mis sisaldavad vaseliini, samuti beebiõli. Naha rahustamise asemel võib tulemus olla vastupidine. Muidu on keha niisutamine kasulik. See ei vähenda naha maha tulemist, kuid aitab niisutada uut nahka.
- Väldi päikest kuni nahk on oma normaalses seisundis tagasi. Maksimaalse põletiku seisundi saavutab keha 12-24 tundi peale päevitamist, kuid kokkuvõttes peaks põletus kaduma 3-5 päevaga.

Mõistlikku ja arukat päevitamist!

Egle Veinberg Xkl

kolmapäev, 27. aprill 2011

Kevad kimbutab?!

Varsti on käes mai. Õues paistab soe päike, linnukesed siristavad oksal, lumehanged on kadunud ja õhutemperatuur on tõusuteel. Tundub lausa, et suvi on käega katsuda. Tegelikult peab kurbusega tõdema, et enne suvekuude saabumist ootab meid kõiki ees pikka ja raske teekond. Näiteks tuleb vahepeal hakkama saada kevadväsimusega, mida paljud meist just nende paari nädala vältel tundma hakanud on.  Ennast esile tuues saan öelda, et viimaste päevade jooksul piinab mind pidev uni, kurnatus, motivatsiooni  ning energia puudus. Mõte 5-nädalasest kooliajast on kohutav, sest energiavarusid pole enam kusagilt võtta. Oma kurba hetkeolukorda analüüsides tekkis mul küsimus, kas selline ongi kevadväsimus?

Mis see on?

Kevadväsimusele on antud erinevaid tähendusi. Näiteks doktor Le Vallkivi sõnab, et kevadväsimus on rohkem rahvasuus levinud legend, mille juured pärinevad ajast, kui värsket toitu polnud aastaringselt saada ja kevadeks lõppes kõik lihtsalt otsa. Siis lõppesid otsa ka vitamiinivarud ja inimesed muutusid „nõrgemaks“.  Tema sõnul ei tohiks praegu elavad inimesed kevadväsimuse alla kannatada, sest värske toit on nüüdses maailmas kättesaadav aastaringselt.

Liisa Kangus, EBSi tudengilehe ajakirjanik, on kevadväsimusele andnud hoopis teistsuguse defineeringu. Noor ajakirjanik väidab, et kevadväsimus on füüsiline stress, sest terve pika talve on tehtud tööd ja mõeldud, kuidas mingi asi õigeks ajaks valmis saada. Ja kui nüüd esimesed päikesekiired saabuvad, tundub, et oleks aeg asju natuke lõdvemalt võtta, kuid mida rohkem endale puhkust lubad, seda hullemaks tundub kõik minevat.

Mina arvan, et pole vahet, kas „kevadhaiguse“ puhul on tegemist legendiga või mitte, faktiks jääb ikkagi tõsiasi, et päikeselisemate ja pikemate päevade saabudes tunneme ennast aina rohkem „tühjakspigistatumalt“. Äkki on keha kurnatuse põhjuseks hoopiski see, et meie ei saa lubada endale pikka ja magusat talveund, nii nagu seda teevad mesikäpad, et koguda energiavarusid, millega kevadele jõudsalt vastu astuda.

Lahing

Kuid, mida siis teha, et suveni vastu pidada? Spetsialistid soovitavad võimalikult palju värskes õhus liikuda. Näiteks mina olen hakanud intensiivsemalt jooksmas ja jalutamas käima. Peale selle aitab kevadväsimuse vastu tervislikum ja rohelisem toidulaud (värske salat, paprika), väike vitamiinikuur, piisav puhkus ja stressivaba eluviis. Samuti ei tasuks karta päikest, sest sealt saadav energia on suhteliselt tõhus hea enesetunde tekitaja.  Päikese käes viibimisel on veel üks pluss, nimelt saab meie talviselt pläss nägu ilusamaks, jumekamaks ja säravamaks!

Niisiis, tuleb kapinurgast oma tolmused päikeseprillid välja otsida, kevadiselt riidesse panna ja minna värske õhu kätte, et laadida oma akud täis, selleks viimaseks finišisirgeks enne pikka ja ilusat, puhkuserikast suveparadiisi!

Jane Saluorg XI kl

kolmapäev, 20. aprill 2011

On eestlased eestlaste metsas

„Etturid”  Eno Raud
182 lk
Pegasus 2010

Eno Raud on minu jaoks põhiliselt tuntud väga hea lastekirjanikuna. Seda põnevam oli minu leid romaani „Etturite” osas.

Kui Eno Raua lasteraamatus „Naksitrallid” olid peategelasteks kolm vahvat mehikest, kelle seiklused olid täis rõõmu, siis traagilises romaanis „Etturid” on vastukaaluks peategelasteks kolm noort meest, kes unistavad vabast isamaast, kodust ja armastusest.

Aastal 1968 esmakordselt ilmunud romaan on temaatika suhtes oma aja kohta väga julge. Agu, Heiki ja Valdur – nad joovad, nad tapavad, nad peituvad metsa. Metsavendadena sõdisid nad võõrvõimu vastu või võiks pigem öelda, peitusid võõrvõimu vägivalla eest. Liigne joomine ja mõrvamine ei tee peategelasi just kõige positiivsemateks, seda enam, et pigem nad peitusid metsa, varastasid ja jõid kuskil. Eestlaste vastupanuliikumisest ei olnud juttugi. Nad olid hirmul ja lihtsalt ootasid, et abiväed päästaks Eesti ja nemad saaks kangelastena metsast välja astuda.

Lihtsuses peitub võlu
Teos on mahult küll väike, kuid jätab oma nappide lehekülgede kohta võimsa tunde. See raamat on lihtne vormi poolest. Eno Raud on kirjutanud üsna ladusalt ja laused on väga lihtsajoonelised. Suurel hulgal on lünk- ja vaeglauseid, nii mõneski lauses pole üle ühe sõna.  Ja kui laused ongi lühikesed, siis ikkagi on kogu tekst hästi mõistetav. Ükski sõna ei ole liiast või liiga eputav. „Etturid” oleks väga lihtne ümber kirjutada ka näidendivormi, sest kirjanik on juba dialoogide sisse põiminud „remarke”.

Lõik raamatust:
„Röövimine, tahtsid öelda, jah?”
Saima istus küünilävele. Vaikus.
„Ma küsisin, et kuidas teil läks?”
Ka Valdur istus. Süütas sigareti.


Mulle meeldis „Etturid”. See annab tõestust, et ei ole vaja kirjutada pikki romaane, ka väheste sõnadega annab nii palju öelda.  Minu jaoks oli „Etturid” romaan, mis võiks olla teistele romaanikirjanikele eeskujuks. See oli lihtsalt jälgitav, ladusa teemaarendusega, pakkus pinget ja traagilises loos ei puudunud ka huumor ja romantika. Raamat, mida võin soovitada nii klassikaaslastele kui ka täiskasvanutele.

Helen Järvpõld XI kl

teisipäev, 19. aprill 2011

Aprillikuu on viljapuude lõikamise aeg!!!

Millal on õige aeg viljapuude oksi kärpida? Kuidas lõigata nii, et puu ei kahjustuks? Milleks peab puid noorendama? Need on mõned küsimused, millele kohe vastuse saate.

Parimad ajad võrsete lõikamiseks on varakevad, enne pungade puhkemist - siis on toitainete kadu väiksem, kuna mahlad ei liigu. Teine sobiv aeg oleks talvisel ajal (alla -15oC), siis, kui puit ei ole külmunud, muidu võib pärast esineda lõikekoha ümbruses koorekahjustusi.

Puude võra kujundamisel on oma põhinõuded:
1) võraharude ja juhtoksa vahel peab olema suur väljumisnurk (40-60o)
2) võraharud peavad asuma ühtlaselt, mitte koonduma ühele küljele
3) oluline on võraharude küllaldased vahekaugused üksteisest
4) tähtis on, et madalamat järku oksad domineerivad kõrgemat järku okste üle. Alati tuleb meeles pidada, et jämedat oksa tuleb kõigepealt saagida altpoolt ülesse, poole peale, ja siis ülevalt alla, muidu tekivad koorerebendid. Meeles tuleks ka pidada, et kui soovid suuri vilju, siis peab viljapuu võra olema nii hõre, et sellest saab mütsi läbi visata.

Puude noorendamine on vajalik, kui puu ei taha hästi vilju kanda või on „surnud“ okstega. Lõikamisega tuleb ergutada kasvu, noorendada ja parandada valgustingimusi. Noorendamisel lõigatakse vanu oksi tagasi sobivale külgoksale. Tugeva noorendamise käigus lõigatakse umbes 2/3 oksa pikkusest tagasi. Puude noorendamine sobib enim pirni- ja õunapuudele, kuna nende uinuvate pungade väljakasvuaeg on pikem kui ploomi- ja kirsipuudel. Peale noorendamist ei saa antud puudelt 3-4 aastat märkmisväärset saaki. Paraku.
Õunapuud: 1) hea harunemisvõimega sorte tuleks lõikamisel harvendada, mitte kärpida. Kui võrse on üle 50 cm pikk, tuleb kärpida, et vähendada põhiokste laasumist. 2) keskmise harunemisvõimega sorte harvendatakse ja kärbitakse. 3) nõrga harunemisvõimega sorte tuleks kärpida.

Pirnipuude lõikamine sarnaneb õunapuudega - oksi tuleks kärpida. Võra kujundamisel tuleks juhtoks - otse taevasse suunduv oks - eemaldada.

Hapukirsipuud tuleb harvendada. Välja tuleks lõigata tihedalt asuvad, ristuvad, üksteist hõõruvad, murdunud, laasunud ja kuivad oksad. Juurdekasvude vähenemisel (alla 20 cm) tuleb puud noorendada või harvendada.
Maguskirsipuudele on iseloomulikuks nõrk harunemisvõime, tugev juurdekasv ja hõre võra. Oksi ei tohi kärpida peale kandeikka jõudmist. Eemaldada tuleks kuivanud, haiged ja ristuvad oksad.

Ploomipuu. Tugeva hargnemisvõimega sorte kärbitakse väga vähe. Kärpimist vajavad nõrga harunemisvõimega sordid hargnevuse ergutamiseks ja pungade väljakasvamiseks.

Pea meeles, et kasutada tuleks teravaid aiatööriistu ning lõigata tuleks võimalikult kahe oksa hargnevuse kohalt (alles jätta eluvõimsam ja pigem maapinnaga horisontaalselt kasvav oks) ning võimalikult risti, et ei jääks suurt lõikepinda. Soovitav on mitte jätta suuremaid tüükaid kui 1-2 cm.

Mine juba nüüd õue  ja vaata oma aias viljapuud üle. Sest oma silm on kuningas. Ja vahel võid ju olla ka  ise oma aias kärneriks.