Kuidas teha kasevihta?

Vihaoksi on õigem võtta keskmise kõrgusega puult. Väga noorete puude lehed on liiga pehmed ja ei sobi hästi vihategemiseks.

Vihaoksa pikkus võib olla pool meetrit (aga ka pisut lühem). Ühe viha jaoks kulub paar-kolmkümmend oksa.

Viha valmistamise aeg sõltub suvest. Üldjuhul võiks aga vihaoksi koguda juunikuu lõpus või juuli alguses, sest siis on lehed oksa küljes kõvemini kinni ja jaanipäeva-aegne tõrv kadunud.

Vihategemisel on vaja kaseoksad laduda ühtepidi üksteise peale. Vihta võib kinnitada tavalise sidumisnööriga. Okste tüvepoolsed otsad on soovitav kirvega ühetasaseks lüüa.

Kasevihad peavad närbuma vilus. Otstarbekas on vihtu kuivatatada kuivas jahedas kohas. Kui hoida vihtu pimedas, säilib lehtede värv. Rohelise värvuse säilitamiseks võib vihad ka enne kuivatamist soolaga üle raputada

Projekti "Kogukond" toetab Avatud Eesti Fond ja Haridus- ja Teadusministeerium.   

Zeniidis on…

Mis on Zeniit? Fotoaparaat.
Kui välismaal olla ja enda jaoks elamuspilte salvestada, siis…

Taani – oluline on taanikeelne sõna „hygge“ – see on natuke tõlkimatu sõna, enam-vähem tähendab sõpradega, perega koosviibimist, isekeskis olemist. Väga palju liigeldakse Taanis jalgrattaga. Inimeste omavaheline suhtumine üksteisesse on väga mõnus: mitte keegi pole teisest parem, kõik on võrdväärsed.

Ameerika – SUUR. Kiirtoit. Uskumatu tolerantsus. Raiskamine – kütuse, elektri, toidu, asjade raiskamine. Nt iga päev lähevad kõik riided pessu, kuu aja pärast visatakse kõik riided ära ja ostetakse uued. Naabrist-parem-hoiak. Kindlamast kindel on, et Floridas pesu väljas ära ei kuiva - niivõrd niiske on.

Poola – kitsad teed, palju rekasid, mõnusad külalistemajad. Modernsed kirikud. Soolakaevandus Wielicka.

Saksamaa – kiirteed. Kiirteeed. Kiirteed. Kõrvalteedel üks küla lõpeb, teine kohe algab. Jalgpall. Õlu.

Austria – väga puhas ja rikas maa. Kui üks põlvkond ehitab maja, siis teine põlvkond jätkab esivanemate tööd. Ühe katuse all võib korraga elada kolm põlvkonda. Mäed ja ekstreemsport. Ratsionaalsus. Korrektsus. VIINI klassikud.

Portugal – saime päris ise „näpsata“ apelsine ja sidruneid. Eesti kokad võiksid minna Portugali õppima, kuidas valmistada ülihäid torte. Mereannid.

Norra – külm. Ilusad vaaated. Head kalastuskohad. Maal puitmajad, linnas kivimajad.

Rootsi – kuninglik lennuväli, kuninglik laevastik. Härrasrahvas. Kõrkus. Ruunikivid.

Soome – tuhande järve maa; ilus karge puhas loodus. Vaevakased. Maasikakorjamine. Palju saunu. Igal soomlasel on kuskil võsas oma kesämökki.  Jõuluvana.

Inglismaa – vasakpoolne liiklus. Pargid. Pärast tööd õllejoomine. Kilekottide maania. Multikultuursus. Eriline viisakus - kõik teenindajad küsivad, kuidas sul läheb. Muuseumide külastamine on tasuta. Õpilased õpivad muuseumides, täidavad töölehti.

Itaalia – linnades autoga seigeldes on tunne, et  kohmakamat autojuhti kui eestlane pole enam olemas – aina tuututatakse, piibutatakse. Itaallase jaoks on oluline selline hoiak: mina tulen, aga sina pidurda.

Kreeka – siin aeg voolab. Liiga palju oliiviõli. Kreeka jumalad. Arhitektuur. Skulptuurid. Ouzu. Must ja kivine maa.

Tšehhi – kevad. Vltava jõgi. Karli sild. Tänavamoosekandid, elav muusika restoranides. Astronoomiline kell. Tantsiv maja.

Andorra – väike ja lumine riik. Muinasjuturiik. Käänulised teed: mis kaardi peal tundub lähedal, on tegelikkuses väga kaugel – kogu aeg on vaja tõusta ülespoole, ülespoole; või siis mäest alla ja alla… Andorrasse tasub minna puhkuseajal mäesuuskama. Õhtul tund enne poodide sulgemist kehtib  tax free.

Holland – juustulinnad. Kanalid. Rongid. Tulbid. Veel rohkem jalgrattaiad kui Taanis (jalgrataste parklad on mitmekorruselised).

Läti – auklikud teed, roostetanud ja mõlkis teepiirded. Lido. Riia vanalinn. Sigulda. Jurmala. Üks arenev riik.

Leedu – merevaik. Autokaubanduse paradiis. Puuskulptuurid. Usk.


Projekti "Kogukond" toetab Avatud Eesti Fond ja Haridus- ja Teadusministeerium.   

Metsapäev

Saime teada, et haab ajab võsusid kõikjale ümber puu vähemalt 25 m ulatuses ja et haab on meie metsas üks kõige kirekasvulisemaid puu liike. Haava leht ja naiste keel ei seisa kunagi paigal.

 

Jalakat võib nimetada ka künnapuuks. Ja künnap tähendab murdekeeles loomakõõlust. Künnapuu oli vanasti parim loogapuu.

Jugapuu puidust saab teha vibusid – sitkuse poolest ei pääse jugapuuga võistlema ükski teine puu.

Kadaka tüvi keerdub alati päripäeva. Vanasti oli kadkane lusikas taluperenaisele lauahõbeda eest. Kadakamarja sees on üheksa arsti.

Tasub vahet teha: on olemas hall lepp ja must lepp ehk sanglepp.

Eesti ainuke looduslik väärispuu on maarjakask.
Vanarahvas ütleb, et kõige magusamat mahla annab künkal kasvav vana kask.
Tänapäevalaps ei vajagi vist enam urvaplaastrit…

Kuusk on parim vihmavarjupuu. On olemas ka lühterkuusk. Aga miks ikkagi kuusk on kuusekujuline?...

Eestis kasvab ka koerõispuu ehk meestepuu ehk lodjapuu. Lodjapuumarjavõie tuleb maitsvam, kui teha see koos õuntega.

Rahvasuu ütleb, et õige mastimänni juurel pidi asuma sipelgapesa ja ladvas linnupesa. Tänaseni peetakse Võrumaal, nt Saru  ja Varstu kandis kinni kombest lõigata männitüvedesse riste. Miks? Sest ristimänd valvab koolnu hinge.

Pajusid tuntakse „tibudest“.

Mõista, mõista, mis see on:
uhke emand, roheline kleit seljas, punased pärlid kaelas?
Pihlakas!!!

Ja me arvame, et H. Relve raamat „Puude juurde“ on täiesti lugemist väärt raamat

Projekti "Kogukond" toetab Avatud Eesti Fond ja Haridus- ja Teadusministeerium.   

.

Muljed Luhasoo-matkast

Ühel imeilusal lõunapoolikul võtsime ette reisi Luhasoole, et läbida matkarada. Kaasas oli meil ka õpetaja Kaie Kirch Mõniste koolist, kes oli meile giidiks. Jõudes raja algusesse, hakkasime mööda laudteed raba läbima. Rajal olles jagas õpetaja Kaie meiega palju huvitavaid teadmisi soost ja sootaimedest. Tal oli kaasas ka binokkel, millega oli äärmiselt huvitav rabajärvel olevaid linde lähemalt uurida. Paljud avaldasid ka soovi rabajärve ujuma minna, kuid see järv on äärmiselt ohtlik ja väga sügav.

Saarele jõudes uudistasime seal olevat maja ning selgus, et edasi minnes on laudtee üle ujutatud (koprad olid ehitanud vägevad tammed). Pooled meist otsustasid tagasi minna ja pooled edasi minna. Need, kes edasi läksid, said tõelise elamuse osaliseks, sest võtsime jalast oma saapad ja sokid ning läksime paljajalu edasi. Laudtee oli väga libe ja tihti oli kukkumisohtu, kuid siiski olime väga õnnetud, kui üleujutatud osa läbi sai. Tagasi raja alguspunkti jõudes selgus, et teised, kes tagasi pöördusid, olid jooksnud mööda rada tagasi. Hakkasime vorstikesi grillima. Need said väga maitsvad. Kõrvale sõime leiba. Kaasa olime võtnud ka veepudelid. Lõkke ääres muljetasime ja õpetaja Kaie kontrollis meie teadmisi. Meeldivaks tegi matka ka see, et seltskond oli väga lõbus ja heas tujus.

Bertha ja Evelin

13 ja reede oli see ilus päev, kui me käisime klassikaaslastega Luhasoos. Kaie Kirch rääkis meile erinevatest sootaimedest. Nautisime värsket õhku ja ilusat loodust. Kõndisime mööda laudteed, mis algul tundus lõputu. Väikse palkmaja juures saime jalgadele puhkust anda. Tegelikult ei olnudki enam mõttekas edasi minna, vaid tulla tagasi tuldud teed, sest esiteks -laudtee oli mõnes kohas liigselt märg ja teiseks - me võisime segada kobraste elu. Aga me siiski tahtsime edasi minna, võtsime jalanõud jalast ja läksime. Tagasitee oli palju kiirem. Kui olime jõudnud tagasi alguspunkti, siis tublid noorkotkad ja kodutütred (Jaanus ja Krissu) said lõkketegemisega suurepäraselt hakkama. Kuna meil ei olnud vardaid, siis poisid otsisid meile metsast pajuoksi, koorisid need ära ning olidki meil olemas väga head vorstivardad. Matkarajalt korjas õpetaja kaasa ka mõningaid sootaimi ja tegi viktoriini. Kõige paremini jäi meile meelde sookail. Kui see taim õitseb, on lõhn väga uimastav ja võib tekitada peavalu ning iiveldust. Me olime viktoriinis väga tublid.  Õpetaja andis meile kommi.

Saime kõik omavahel väga hästi läbi ja meil oli üüratult tore.

Marin, Katrin, Peeter 

Meie olime siis need, kes tuldud teed tagasi pöördusid. Paljajalu me polnud ja vees ei solberdanud. Tagasi jõudes grillisime ja vestlesime oma giidi Kaie Kirchiga. Pärastpoole tulnud vihmasadu ei rikkunud meie head tuju. Meile meeldis matk väga, sest seltskond oli väga tore. Sellist matkapäeva võiks kindlasti korrata.

Egle ja Terje

Projekti "Kogukond" toetab Avatud Eesti Fond ja Haridus- ja Teadusministeerium.   

Muusika ja vaikus

Kaupo Torim: „Ma olen kirjutanud oma lugusid nii jupikaupa. Kui tuleb mõte – panen kohe kirja. Ja siis varsti haagib end teine mõte esimese külge ja kolmas… Mul on kogu aeg märkmik ja pastakas käepärast võtta. Ja viis tuleb ka kuidagi ise – tinistan veidi kitarri, proovin ja katsetan – kui meeldib, kui „soonele“ satun, siis saab duurid ka kirja pandud. 

Mul on niisugune tunne, kui lugusid kirjutan, et istun õunapuu all, pruugib mul vaid kätt sirutada ja kraksti! on õun mul peos. Vaikus soosib muusikapalade kirjutamist. Ja kuskil mujal pole suurepärasemat vaikust kui olla isekeskis looduse rüpes.“

Projekti "Kogukond" toetab Avatud Eesti Fond ja Haridus- ja Teadusministeerium.   

Kas sport tagab tervise?

Riho Lehiste: „Sport ei taga tervist, SPORT rikub tervist. Kui ikka teha viis korda nädalas trenni või kolmel päeval kaks korda päevas trenni, siis võib tervis kergesti logisema hakata. Kui teha trenni eesmärgi nimel, mis on väga kaugel ja väga suur – nt soov kaela riputada medal olümpamängudelt- , siis sportlane endale armu ei taha anda. Ma arvan, et piiri nihutamine on oluline. Kuhu piiri nihutad, see on iga sportlase jaoks oluline küsimus. 

Aga ka tavainimese jaoks on piirinihutamine tähtis. Olen märganud, et 40-aastased inimesed , kui hakkavad end jõudsalt liigutama, tunnevad, et organism jõuab küll ja siis võetakse ette aina kõrgemad eesmärgid (nt ülipikad distantsid), ja tervis võibki streikima hakata. Üldjuhul kehakultuur tagab tervise. Sest kehakultuur tähendab, et inimene liigutab end väikeste eesmäkide nimel. Millegagi ei tohi liiale minna. Kõige hullem variant on, kui mitte midagi ei tee.“

Projekti "Kogukond" toetab Avatud Eesti Fond ja Haridus- ja Teadusministeerium.   

Emadepäevast

Pühapäeval, 8.mail oli emadepäev. Emadepäev on maikuu teisel pühapäeval. Seda päeva tähistatakse peres, mõttega, et emal oleks sellel päeval hea olla.

Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üle-Eestilisena hakati tähistama seda päeva aasta hiljem -  3.juunil 1923 ja sellest ajast saadik tähistatakse seda tänini.

Olime vennaga ette planeerinud emale üllatuse. Vend käis poes ja ostis šokolaadikoogi ning mina küpsetasin ise koogi. Koristasime toad ja tegime elamise väga meeldivaks. Lilled täitsid kööki ja elutuba ning nende lõhn jõudis ka ema magamistuppa. Kui ema koju saabus, olime vennaga valmis talle laulma, aga kuidagi ei julgenud seda teha. Andsime siis emale kaardi ja lilled ning asusime kooke sööma. Kahjuks sellest toredast päevast ei saanud meie väike õde ja vend osa võtta, sest nad olid haiged ja üleüldsegi vanaema pool. Sellest on kahju, et  terve pere ei saanud  koos olla.

Mulle meeldis enim emadepäeva juures see, et sain emale midagi sellist teha, mida tavaliselt teen lihtsalt ja tavaliselt, aga eile tegin ma kõike armastusega oma ema vastu. Loodan, et ka teistel emadel oli hea kodus olla ning et nad said oma laste armastusest osa

Kui mind mõni mure vaevab ,

sa mind hellalt lohutad.
Poole sellest raskest murest
enda kanda võtad sa.
Kui mu nägu särab rõõmust,
sinu juurde tõttan ma.
Kahekesi seda rõõmu
peame meie jagama.

Carolin Jõõts XI kl