Metsapäev

Saime teada, et haab ajab võsusid kõikjale ümber puu vähemalt 25 m ulatuses ja et haab on meie metsas üks kõige kirekasvulisemaid puu liike. Haava leht ja naiste keel ei seisa kunagi paigal.

 

Jalakat võib nimetada ka künnapuuks. Ja künnap tähendab murdekeeles loomakõõlust. Künnapuu oli vanasti parim loogapuu.

Jugapuu puidust saab teha vibusid – sitkuse poolest ei pääse jugapuuga võistlema ükski teine puu.

Kadaka tüvi keerdub alati päripäeva. Vanasti oli kadkane lusikas taluperenaisele lauahõbeda eest. Kadakamarja sees on üheksa arsti.

Tasub vahet teha: on olemas hall lepp ja must lepp ehk sanglepp.

Eesti ainuke looduslik väärispuu on maarjakask.
Vanarahvas ütleb, et kõige magusamat mahla annab künkal kasvav vana kask.
Tänapäevalaps ei vajagi vist enam urvaplaastrit…

Kuusk on parim vihmavarjupuu. On olemas ka lühterkuusk. Aga miks ikkagi kuusk on kuusekujuline?...

Eestis kasvab ka koerõispuu ehk meestepuu ehk lodjapuu. Lodjapuumarjavõie tuleb maitsvam, kui teha see koos õuntega.

Rahvasuu ütleb, et õige mastimänni juurel pidi asuma sipelgapesa ja ladvas linnupesa. Tänaseni peetakse Võrumaal, nt Saru  ja Varstu kandis kinni kombest lõigata männitüvedesse riste. Miks? Sest ristimänd valvab koolnu hinge.

Pajusid tuntakse „tibudest“.

Mõista, mõista, mis see on:
uhke emand, roheline kleit seljas, punased pärlid kaelas?
Pihlakas!!!

Ja me arvame, et H. Relve raamat „Puude juurde“ on täiesti lugemist väärt raamat

Projekti "Kogukond" toetab Avatud Eesti Fond ja Haridus- ja Teadusministeerium.   

.