 |
Oli rebaste ristimise päev ja ülla-ülla, olin ise ka rebane. Päev algas lipu heiskamisega, mis meil üldse hästi välja ei tulnud. Loomulikult saime endale rebase vurrud ja väikese nöpsnina, mis oli ainuke meeldiv asi terve päeva jooksul. Seejärel anti tervele klassile üks ostukäru, mille põhi käis väga tihti alt ära ja õpikud kukkusid välja. Vahetunnid veetsime kala suus vedades, roomates, kooli ees riideid vahetades, üksteise kehaosasid musitades, prügikottides tantsides jne. Aga VOT kõige hullem osa ootas veel ees! Algas kõik sellega, et meil seoti silmad kinni ja viidi nö ootejärjekorda. Esimene punkt oli vahukommi söömine koos mädarõika j
a sinepiga, aga mina sülitasin selle välja, sest maitse oli täiesti kohutav. Saime ka roomata, püsti tõusta, jälle roomata, aga seekord mingi löga sees, hüpata, alla libistada mööda õlist kilet, lumeingleid teha – mis oli minu jaoks päris jube, köit tirida ja veelkord roomata. Ja et meil kurk ei kuivaks, anti meile midagi JOODAVAT, millesse olid kokku segatud tomatimahl, muna ja arvatavasti midagi veel. Nii mõnigi meie klassi rebane ei suutnud seda juua ja plöga kallati meile lihtsalt krae vahele. Loomulikult saime veel roomata, igaüks eri suunas ja eriti mina, sest jäin teistest vahepeal üsna maha. Järgmiseks teibiti meid klassiga kokku ja kästi minna koolimaja ette, kus pidime lipu langetama.Mida aga polnud, see oli nöör, mille abil lipu kätte pidime saama. Nii ta jäigi sinna masti, pikemaks ajaks. Lugesime ära vande, kus oli väga absurdseid asju, mida mina ei mõtlegi täita, sorry! Vande lõppu tegime kollase värviga oma „käpajäljed“, mis said ikka ülimalt nunnud. Peale oma allkirja andmist olid meie käed ikka veel kollased ning milleks määrida oma riideid, nägusid, kui saab ka kaasrebaseid määrida! Niisiis pühiti oma käed kellegi pluusi või näo peale puhtaks. Ristimine lõppes kolme ämbritäie veega, mis meile peale visati. Algul oli soe ja siis… Ja nii saigi see kõik läbi. Ahjaa, oleks peaaegu unustanud, kõik rebased ehk meie, pidime kandma lillasid ja oranže riideid. Tõesti, AITÄH teile, ABITURIENDID!
Evelin Veinberg X kl
a sinepiga, aga mina sülitasin selle välja, sest maitse oli täiesti kohutav. Saime ka roomata, püsti tõusta, jälle roomata, aga seekord mingi löga sees, hüpata, alla libistada mööda õlist kilet, lumeingleid teha – mis oli minu jaoks päris jube, köit tirida ja veelkord roomata. Ja et meil kurk ei kuivaks, anti meile midagi JOODAVAT, millesse olid kokku segatud tomatimahl, muna ja arvatavasti midagi veel. Nii mõnigi meie klassi rebane ei suutnud seda juua ja plöga kallati meile lihtsalt krae vahele. Loomulikult saime veel roomata, igaüks eri suunas ja eriti mina, sest jäin teistest vahepeal üsna maha. Järgmiseks teibiti meid klassiga kokku ja kästi minna koolimaja ette, kus pidime lipu langetama.Mida aga polnud, see oli nöör, mille abil lipu kätte pidime saama. Nii ta jäigi sinna masti, pikemaks ajaks. Lugesime ära vande, kus oli väga absurdseid asju, mida mina ei mõtlegi täita, sorry! Vande lõppu tegime kollase värviga oma „käpajäljed“, mis said ikka ülimalt nunnud. Peale oma allkirja andmist olid meie käed ikka veel kollased ning milleks määrida oma riideid, nägusid, kui saab ka kaasrebaseid määrida! Niisiis pühiti oma käed kellegi pluusi või näo peale puhtaks. Ristimine lõppes kolme ämbritäie veega, mis meile peale visati. Algul oli soe ja siis… Ja nii saigi see kõik läbi. Ahjaa, oleks peaaegu unustanud, kõik rebased ehk meie, pidime kandma lillasid ja oranže riideid. Tõesti, AITÄH teile, ABITURIENDID!Evelin Veinberg X kl
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar