Siin majas oli varem sidekontor.
Mäletan neid aegu, kui söögivahetunnil või hommikul enne kooli olid sides pikad järjekorrad. Isegi mina seisin vahel järjekorras, ostes pähkleid või komme.
Selles majas asus varem haigla.
Nimelt mäletan ma hambaarsti kabinetis käimist. Läksime koos emaga. Meenub tunne, kui jõudsime teisele korrusele, kus paistis hambaarsti kabineti uks. Tunne oli kõhe ja tekkis tahtmine minema joosta. Uksest välja tulles polnud enam midagi, aga uuel külastusel kordus kõik.
Varem oli siin apteek.
Mina apteegist midagi ei tea, aga tädi rääkis, et siin majas elas abielupaar kahe lapsega. Müüsid rohtusid ja kõike, mis apteegis leidus. Pärast neid tulid uued apteekrid ja siis jälle uued. Nüüdseks on apteek suletud ja seisab tühjana, aga eks aeg näitab, mis temast edasi saab.
Siin asus riidekauplus.
Mina mäletan kaupluse-aega hästi natuke. Kunagi päris ammu asus majas suur ja ainuke pood, kus müüdi riideid, kangaid ja majapidamistarbeid. Suuremat kaupa, näiteks mööblit, toodi linnast, aga muu kraam oli põhiliselt olemas. Tükk aega hiljem toimus poes vaid hädavajalike asjade müük, siis muutus ta kaltsukaks.
Nüüdseks on majal uus omanik, kes tegeleb hobuste ja ponidega.
Inngery Karu X kl
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar