Jüri Arrak - kunstnik, kes ei sarnane kellegagi

Jüri Arraku kunst, mis suuresti parodeerib mütoloogiaid ja müüte ning on lõbus ja mänguline, on ometi nii tõsine asi, et on sööbinud iga eestlase mällu. Arraku maalid tunneb iga inimene juba kaugelt ära. Sellist vormikeelt, stiili pole ühelgi teisel kunstnikul.

Mina pole varem eriliselt kokku puutunud kunstiga ja minu jaoks tunduvad Jüri Arraku kunstiteosed väga omapärased. Siiski, arvan, et L. Meri portree on Arraku loomingus üsnagi erandlik töö. Miks? Portree Lennart Merist on niivõrd täpne, et ilma pikema süvenemiseta võib arvata, et tegu on fotoga. Portreel on Jüri Arrak kasutanud eestipäraseid toone ja sümboleid (nt sinist taevast taustal ja rukkilille Lennart Meri mustal pintsakul). Maali tagaplaanil on kujutatud trepisarnaseid pilvi. Ma usun, et see portree jääb kui mälestus Lennart Merist ka meie järgnevatele põlvkondadele.

Miks on J. Arrak kunstnik, kes ei sarnane kellegagi? Oma teostel väljendab ta esemeid ja nähtusi tavapäraselt erinevalt – moonutatult. Tema maalidel on omapäraseid monstrumeid. Värvidest kasutab ta maalil kõige rohkem viite erinevat tooni (punast, musta, sinist, kollast, rohelist), kuid tavaliselt on tema pildid kahevärvilised (musta- ja punasetoonilised). Kuna J. Arrak on maalinud erksate toonidega, iseloomustab see autori julgust väljendada enda emotsioone.

Aga ikkagi pean ütlema, et minul on veel raske tabada Arraku maalide sõnumit.

Keivo Kõiv
10. kl