Kõige tähtsam küsimus!?

Oled sa mõelnud, mida elult TEGELIKULT tahad? Kas sa tead, kuidas oma soovideni ja püstitatud eesmärkideni jõuda? Oled oma eluga ikka rahul? Oskad sa kaotades samuti võita? Kes sa oled aasta pärast? Just nendele ja paljudelegi teistele küsimustele leidsin mina vastuseid raamatust „Kõige tähtsam küsimus“ , mille autoriks on koolitaja ja ettevõtja Peep Vain.

Raamat on omanäoline, huvitav ja täis tarkust. Alguslehekülgedel viib teos lugeja restorani C’est la vie (See on elu), kus inimene peab esitama „tellimuse“ , kusjuures menüüs ei ole keeruliste nimedega toite, vaid asjad/olukorrad/soovid/eesmärgid, mille olemasolust on lugeja  unistanud. Selles restoranis puudub kokk: lugeja ise valmistab endale tellitud unistuse, aga selleks, et seda osata teha, peab lugemise ajal „kohal olema“- koostama eluratta või üles märkima eesmärgid, mõtlema läbi teekonna nendeni, analüüsima,  kuidas ületada takistusi- , sest Vain õpetab sellisel moel trikke ja nippe, kuidas valmiks maitsvaim tellimus.  „Vaaritamise õppimise“ kõrvale saab lugeda meelelahutuslikke seiklusi või vastupidi -  motivatsiooni süvendavaid näiteid Peep Vainu enda elust. Näiteks on huvitav lugeda, mis eesmärkidega läks ta telesaatesse „Tantsud tähtedega“, mida tegi selleks, et oma eesmärke saavutada ning kuidas see tal õnnestus. Või missugune piin oli hakkama saada Ameerikas raamatuid müües ja samal ajal müügiga seotud eesmärke täites. Lõpuks, kui lugeja on omandanud oskused tellimuse valmistamiseks, plahvatab pomm restorani motivatsioonikahurist, mis sunnib viivitamatult oma unistusi ellu viima. See on hetk seedimiseks ja selleks, et välja valida just need trikid-nipid, mis aitab seigelda n-ö õigel rajal oma eesmärkide poole.

Siinkohal oleks vist ilus, kui ma teen väikese ülestunnistuse. Nimelt sattus Vainu teos minu kätte juhuslikult, mul polnud plaaniski midagi nii „suurt ja sügavat“ lugema hakata. Tavaliselt mulle juhused ei meeldi, aga seda juhust ma lausa armastan, sest Vainu raamat õpetas mind kui tavalist inimest (harjunud teekonnal oma eesmärgi poole käega viskama, kui sile asfalt asendub künkliku kruusateega), et maailm asub sellel tee pealt eest, kes teab, kuhu ta suundumas on. Ma olen nõus professior Manfred Kets De Vriese öelduga teose kohta. “Elus võime me kas püüelda iseenda unistuste poole või täita teiste omi. Kuid tõeliselt elusana tunneme end vaid oma unistuste suunas liikudes. Liiga paljud meist ei mõista, et unistuste tõeks saamine ei sõltu juhusest, vaid meie valikutest. Peep Vainul on erakordne võime panna sind mõtlema küsimuste üle, mis on sinu elus ainult sinu jaoks tõesti olulised.“

Jane Saluorg XII kl