Arvan, et me kõik olema vahepeal mõelnud selle üle, kas maailmas eksisteerib üldse õiglust.
Vaatasin Kanal 2 saadet „Kodutunne“, mis läheb alati vaatajatele hinge. „Kodutunne” on saatesari, milles
tegeletakse inimestega, kellel pole võimlaik panustada oma kodu remontimisse ja muudesse taolistesse toimingutesse. Saatejuht Kirsti Timmer ning tema kaaslased aitavad luua paljudesse kodudesse uued, remonditud ruumid. Peamiselt aidatakse vanemaid, kes on traagiliste õnnetuste tõttu üksi jäänud lapsi kasvatama või peresid, kus kasvab palju lapsi. Kui vaadata neid õnnelikke inimesi, kes saavad endale korraliku vannitoa või ilusa köögi, tekib südamesse alati hardustunne. Ei oskagi arvata, et meie väikese Eestis on olemas nii palju headust.
Eriti läks hinge mulle ühel neljapäeval olnud saade, kus „Kodutunne“ läks appi Ida- Virumaal elavale kaheksa lapsega emale. Maja, kus pere elas, oli igati korralik. Puudusid vaid korralik vannituba ning ka köök vajas veidike uuendamist. „Kodutunde” abiga said need ruumid uue kauni välimuse.
Kõige suurem mure põhines aga sellel, et valla sotsiaaltöötaja võttis noorelt üksikemalt ära tema kaks noorimat last, arvates, et naine ei saa oma probleemide tõttu laste eest hoolitsemisega hakkama ja paigutas nad Narva lastekodusse. Sotsiaaltöötaja tegi ise „seaduse“, et ema ei tohi isegi lapsi vaatama minna. Möödus neli kuud, kuid lapsed viibisid endiselt lastekodus. Et ema lapsi näha saaks, võttis „Kodutunne“ appi advokaadi. Lastekodu töötajad sõdisid igati kokkusaamise vastu, kuid advokaadi abiga sai ema laste juurde.
Lõpuks jõudsid lapsed õnnelikult koju pere juurde. Õnnelik lõpp sellel lool.
Terje Lehes XI kl
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar