Kuum ja kirglik raputus eestlaste sügiskülma südamesse. Vanemuise „Hispaania öö“ - lavastaja ja kunstnik Jüri Lumiste, koreograaf Claudia Ševtšenko ja Tiina Pikas, muusikajuht Tanel Aavakivi ning valguskujundaja Imbi Mälk. Mängivad Liisa Pulk, Claudia Ševtšenko, Pirjo Püvi, Karol Kuntsel ja Jüri Lumiste. Kaasa teeb 5-liikmeline bänd Tanel Aavakivi juhtimisel. Esietendus 8. oktoobril 2011 Vanemuise väikeses majas.
„Hispaania öö“ ei ole täispikk etendus. Lavastaja on suutnud kahte tundi mahutada niivõrd mitmekesise ja suurel territooriumil asetseva kultuuri olemuse, mistõttu on ka kontsert-lavastus tempokam, tulisem ja ärksam. Intervjuus Klassikaraadiole ütleb Jüri Lumiste: „Etenduses on killuke siit, killuke sealt, särtsu siit, särtsu sealt, säde siit, säde sealt, laul siit, tants sealt.“ See tähendab, et lisaks Hispaaniale on kasutatud veel Ladina-Ameerika laule ja tantsustiile.
Kontsert-lavastuse vorm on tulnud ilmselt sellest, et lavastajat inspireerisid eelkõige muusikapalad ja laulud. Etenduse käigus võib kuulda hispaania vana lastelaulu „De Colores“, mis räägib armastusest ja värvidest, mehhiko serenaadi „Cucurucucuu“, lõbusat laulu „La Cucaracha“ jne. Hiljem, kui lavastaja oli rohkem materjali kogunud, tulid juurde flamenco ja tekstid.
Esimeses vaatuses tutvustab Jüri Lumiste põgusalt Hispaania kultuuri. Laval on pidulaud, apelsinipuu, muusikud ja peo kroon – vein. Hetkel, mil ka soovijaile pealtvaatajate seast valatakse välja pokaal ehtsat Hispaania veini, kutsub Lumiste meid kaasa nende peole. Lisaks improvisatsioonile kasutatakse esimese vaatuse tekstilises osas katkendeid Miguel de Cervantese vahemängust „Salamanca koobas“. Üks riskantsemaid kohti selles etenduses oli minu arvates üleminek jutustaja rollist näitetüki tegelaskujuks. Kui näitleja ei suuda kiiresti ümber kehastuda, tabada tegelaskuju iseloomu ja olemust, võib terve tükk vaatajaile kohatu tunduda, sest vaataja ei suuda unustada näitleja eelmist rolli. Jüri Lumiste tuli aga hämmastavalt hästi toime ümberkehastumisega vanaks kuningaks Salamancal.
Teises vaatuses etendub tihendatud variant Lope de Vega komöödiast „Tantsuõpetaja“. Kõige enam pani mind imestama näitlejate vastupidavus. Kuidas Claudia Ševtšenko peale kümme minutit kestnud flamenco soolotantsu esitas puhta ja kõlava häälega laulu. Kordagi ei olnud kuulda näitlejate hingeldamist või tunda nende väsimust pärast hoogsaid tantse.
Kontsert-lavastus pani mind mõtlema rahvuste ja ellusuhtumise erinevustele. Hispaanlased tunnetavad igal ajahetkel, et elu on väärtuslik. Nad elavad kõrgematel tuuridel ja neis hõõgub alati rohkem kirge, nad tähistavad elu. Etenduse „Hispaania öö“ sõnum on ehk tõesti meilegi, eestlastele, meeldetuletuseks tänada elu: meil on õnn tunda, et meil on õnn elada. Kahest osast koosnev kontsert-lavastus „Hispaania öö“ ergastas sügisvaheaega rütmika flamenco tantsu ja temperamentse muusikaga, ei puudunud ka hispaanlastele omane tuline armastus.
Merilin Mändmaa XII kl
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar