Karjääri planeerimine on pikaajaline protsess, kus valmistatakse end ette elukutsevalikuks ja tööleminekuks. Järgida tuleb eelkõige oma südant ja iseennast. Noore inimese jaoks on eriti oluline teha õigeid valikuid elukutse ja edasiõppimise osas, omandada valitud alal vajalikud teadmised, hoiakud ja vilumused.
Kutsevalik ja õppimisvõime hakkavad mõjutama kogu inimese edasist elu, tema sissetulekut, elukohta, vaba aja veetmise võimalusi, rahulolu iseenda ja maailmaga. Kui tekib raskusi elukutse valikul, on headeks nõuandjateks õpetaja ja lapsevanem. Kui kasvatatakse noori, kes on õppinud vastutama oma õppetöö tulemuste eest, on neil ka edaspidises elus lihtsam täita töömaailma poolt esitatavaid nõudmisi.
Kutsevalik ja õppimisvõime hakkavad mõjutama kogu inimese edasist elu, tema sissetulekut, elukohta, vaba aja veetmise võimalusi, rahulolu iseenda ja maailmaga. Kui tekib raskusi elukutse valikul, on headeks nõuandjateks õpetaja ja lapsevanem. Kui kasvatatakse noori, kes on õppinud vastutama oma õppetöö tulemuste eest, on neil ka edaspidises elus lihtsam täita töömaailma poolt esitatavaid nõudmisi.
Kõige elementaarsem nõuanne on välja selgitada, mis konkreetselt huvitab või on hingelähedane ja mis hästi välja tuleb. Näiteks Internetist saab suhteliselt kerge vaevaga üles leida enamuse põhitõdedest ja algteadmistest nende valdkondade kohta, mis võiksid õppija tähelepanu rohkem köita ning seejärel võrrelda, milline kõige rohkem huvi pakub.
Ehitus? Informaatika? Geenitehnoloogia? Majandus? Matemaatika?
Kõik on väga erinevad ning erinevad inimesed võivad kõigi nende kohta öelda, et just seda on õige minna õppima. Nemad aga ei ole konkreetse valiku tegijad. See on üks paljudest otsustest elus, mille peab noor siiski peamiselt üksinda tegema, lähtudes vaid iseendast, sest inimene tunneb just ennast eeldatavasti kõige paremini.
Aga mis on hetkel aktuaalne ning tuleviku suhtes toeka arenguperspektiiviga? Tõepoolest - informaatika, majandus ja ka geenitehnoloogia. Täiesti reaalne, et nimekirja kuulub näiteks ka materjalitehnoloogia. Kõik need on üpris erinevad valdkonnad, kuid mingil määral siiski ka üksteisega seotud. Arvan, et konkreetseid loodusteadusi (nagu füüsika/matemaatika) „puhtal kujul“ ei tasu õppima minna, põhjus seisneb keerukuses - liiga palju abstraktsust (ja võõraid metoodikaid) tänapäevast praktilist maailma arvestades. Küll aga sobib, kui tahetakse kindlasti tõsiseks inseneriks või koguni teadlaseks saada.
Siiski võib arvata, et kitsam spetsialiseerumine tagab tänapäeval suurema edu, kuna eduks just nimelt tänasel päeval on vaja spetsiifilisi teadmisi ning oskust neid kiirelt ja efektiivselt rakendada.
Katrin
11. klass
11. klass
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar