On oktoober - sügis täis üllatusi. Seepärast usun ma, et paljudele inimestele oli suureks uudiseks see, et meie kooli külastab soomlane ja viibib meil terve nädala „Kes ta küll on?“, trummeldas paljude õpilaste peas küsimus. Kuna minu inimlik uudishimu on piisavalt suur, õnnestus mul selle „põdraga“ juttu ajada. Tegemist on soome koolis töötava algklasside õpetajaga. Risto Ikäheimo annab väikestele koolijütsidele kõiki tunde, peale muusika ja inglise keele. Temaga vesteldes mõistsin, et tegu on väga huvitava ja silmapaistva persooniga. Uurisin, mis mulje jäi talle meie koolist, haridussüsteemist ja veel paljust muust.
Olete Eesti koolis viibinud peaaegu terve nädala. Mis mulje on Teile selle ajaga meie haridussüsteemist jäänud?
Teie haridussüsteem sarnaneb väga meie omaga. Õpetajatele on riigi poolt ette antud õppekava, kriteerium selle kohta, mida õpilane omistama peab. Õpetajatele on antud vabadus tunnisisustamisel: nad teavad, mida nad õpetama peavad, aga see, kuidas nad seda teevad, on vaba. Eestis on võimalus muuta ja ise sisustada oma päevaplaani ja tunde. Näiteks, kui ma siia tulin, siis oli kõigil minu jaoks aega. Võisin minna klassi, rääkida iseendast, pidada tundi- kedagi ei härinud see.
Kui Teil oleks võimalus midagi muuta, siis mida teeksite meie koolisüsteemis teistmoodi?
Ma ei muudaks midagi. Olen lugenud Eesti riigi poolt plaanitavast haridusreformist. Soovin, et tulevik on teie koolisüsteemile helge.
Kuidas iseloomustate/ kirjeldate Varstu keskkooli õpetajaid? Aga õpilasi?
Õpetajad on väga plaanipärased sellesmõttes, et tunni alguses on neil eesmärk, kuhu tunni lõpuks jõuda ja mida lastele selle 45 minutiga anda. Tublid on, kuigi vahepeal on mul tunne, et õpetajad kipuvad laste eest liiga palju ära tegema, eriti algklasside omad. Kuid kui ma vaatan teie õpetajate tööd, tulevad mulle silma rõõmupisarad, sest nad on nii pühendunud ja soovivad siiralt, et õpilane teadmisi omistaks.
Õpilased on uskumatult rahulikud. Nad tulevad hommikul kooli ja mulle tundub, et siin tuntakse ennast mugavamalt kui kodus. Väljanägemisele pööratakse tähelepanu, sest kuigi me kanname samasuguseid riideid (teksad, T-särk, pusa,...), on õpilased siiski kuidagi rohkem hoolitsetud kui meil Soomes. Tüdrukutel on juuksed soengutes, küüned värvitud, ehted küljes. Ka poisid tunduvad teksastes viisakamad kui meil.
Millised erinevused on eestlaste ja soomlaste vahel? Aga sarnasused?
Erinevustest tooksin välja koduaia. Teil on majad koos suurte õunapuuaedade ja kasvuhoonetega, teil on põllud. Meil kasvavad aias ainult lilled, muu ostame kaubamajast. Kuigi linnad on sarnaselt suured, on teie maakohad palju looduslähedasemad.
Koolides on see erinevus, et meil on kaasaegsem tehnika (smartboard, jne), ja igal õpetajal on oma raha, mida ta saab kasutada koolitarvete ostmiseks. Aga teil, näiteks käsitöötunni jaoks, ostab õpetaja oma raha eest materjalid ja õpilased maksavad kinni- meil sellist asja ei ole. Õpetajad ostavad vajaminevaid asju just selle „plaaniraha“ eest. Peale selle on meil teistsuguste inimeste jaoks eriklassid. Kuigi teie kool pole nii modernne, siis vaatamata sellele saan ma siin aru sõna“haridus“ tähendusest. See on see, kui õpetajad ja õpilased omavad omavahel häid ja usaldusväärseid suhteid. Teie koolis on see paigas. Mina leian, et suhete asakaal on palju tähtsam kui kaasaegne tehnika ja head materjalid.
Sarnasustes rääkides, me oleme sarnaselt häbelikud. Näiteks mõnedes maades ei häbeneta teisi inimesi üldse, ka võõrad teevad põsele musi või kallistavad üksteist kõvasti. Meie surume ainult arglikult kätt. Alles siis, kui oleme natuke lähedastemaks saanud, alles siis võime istuda samas saunas ja juua õlut või rääkida tühjast-tähjast ilma kartuseta.
Missugune oli Teie kõige huvitavam päev?
Kõik päevad on olnud minu jaoks huvitavad. Seepärast tahangi ma siinkohal tänada kõiki, kes minusse hästi on suhtunud ja mind toredasti vastu võtnud. Tõesti, suured tänud. Eriliselt peaks tänama ka koolidirektorit, Maido Mändmetsa, kes oli kõige selle organiseerija.
Mida jääte siinoldud ajast eriti eredalt meenutama?
Kindlasti ei unusta ma iial seda kogemust, mida sain siin ise tundi pidades, rääkides eesti keeles. See kõik oli nii lihtne, kohe võeti omaks. Kusjuures jõudsin läbi tunnipidamise veel ka arusaamisele, et eesti-ja soome keel on tõesti väga-väga sarnased.
Teine asi, mida meenutan, on külalislahkus. Mul oli võimalus käia õpetajate kodudes, süüa kukeseeni ja lambapraadi. Minu jaoks on kodu püha paik ning seetõttu on ääretult tore, et mind kui võõrast lasti oma territooriumile. Ma ei tundnud ennast siin kui turist, kes on tulnud Varstu keskkooli avastama, vaid ma olin just kui tükike teist kõigist.
Jane Saluorg XII klass
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar