Tervislik toitumine algab maast madalast. Lapsed tuleb juba varases nooruses õigele teele juhatada, et neil kujuneksid välja tervislikud toitumisharjumused. Koolitoit on lapse väga tähtis ja vajalik osa päevast. Koolilõuna peab katma 35% päevasest toiduenergia- ja toitainevajadusest. Toiduvalik peab soodustama tervislikku toitumist. Menüüde koostamisel tuleb järgida kõiki toiduvaliku põhimõtteid ja soovitusi, et toit tuleks mitmekesine ja tervislik.
Õpilaste toitlustamist korraldab toitlustusettevõte vastavalt Varstu Vallavalitsuga sõlmitud lepingule. Toit valmistatakse Varstu Kultuurimajas asuvas sööklas.
Koolilõuna ühe toidukorra maksumuseks on 1.60 eurot õpilase kohta. Põhikooliõpilastele on lõuna tasuta. Keskkooliõpilastel on oma osalus koolilõuna kulude katmisel 0,50 eurot ühe toidukorra kohta. Riik katab koolilõuna maksumusest 0,78 eurot/päev põhikooliõpilastele. Lisaks toimub PRIA kaudu Euroopa koolipiima programm, mis innustab lapsi tarbima piimatooteid ning EL koolidele puuvilja jagamise kava I-IV klasside õpilastele.
Menüüde koostamisel võetakse aluseks erinevate vanuserühmade keskmine ööpäevane toiduenergia ja toitainete vajadus ning arvestatakse kahe nädala toidu keskmine toiduenergia ja põhitoitainete sisaldus ühe lapse kohta.I – III kooliaste 693 kcal( 650 – 736 )
Keskkool 850 kcal( 785 – 915 )
Koolieine 450 kcal( 398 – 502 )
10 päeva keskmine põhitoitainevajadus kõikidele vanusegruppidele:
Valgud 10-15% E
Rasvad 27,5-32,5 % E
Küllastunud rasvhappe 10% E
Süsivesikud 55-60% E
Põhitoit peab olema menüükohane ning nädala jooksul iga päev erinev. Toit valmistatakse võimalikult töötlemata ja värsketest toiduainetest põhiliselt aurutades, keetes ja hautades. Rohkes rasvas küpsetatud toidud on lasteasutustes keelatud. Rohkes rasvas küpsetamine tähendab friipraadimist ja rasvas küpsetatud pirukate valmistamist. Lastele ei tohi pakkuda suitsutatud, tugevalt soolatud, vinnutatud ja vürtsitatud toite.
Menüüs peavad iga päev olema rukkileib ja köögiviljad, vähemalt kolm korda nädalas värske puuvili, vähemalt kaks korda nädalas teraviljatoit ning liha ja linnuliha ja vähemalt üks kord nädalas värskest kalast või kalatoodetest valmistatud toit.
Toitumine peab olema mitmekesine, valida tuleb toiduaineid nii erinevatest toidugruppidest - teraviljatooted, puu- ja köögiviljad, piimatooted, liha-kana-kala-muna kui varieerida nende kasutamist toidugrupisiseselt - teraviljapudrud, riis, makaronid, tatar jne, et saada kätte kõik olulised toitained.
Menüüs tuleb piirata makaronitooteid, pakkudes neid põhitoidu lisandina kuni kaks korda nädalas. Viinereid, keeduvorsti, sardelle ning nendest valmistatud kastmeid on lubatud anda üks kord kuus. Maksatoite pakutakse kaks korda kuus. Majoneesi võib kasutada väikestes kogustes ning mitte sagedamini kui kolm korda kuus.
Menüüs tuleb vältida hüdrogeeritud taimerasvu sisaldavaid tooteid (kohukesed , margariinid) Magustoiduks ei pakuta maiustusi, puuvilja- ja müslitahvleid, kompvekke. Joogiks ei tohi pakkuda veepõhiseid maitsestatud jooke, mis sisaldavad toiduvärve sh siirupid, värskendavad joogid, mahlajoogid, energia- ja spordijoogid. Toiduvalmistamisel tuleb vältida toitainete ja muude füsioloogilise mõjuga ainetega rikastatud toitu.
Kõige suuremad raskused on koolitoidu uuendamisega. Igal lapsel on oma lemmiksöögid ning joogid, mida nad eelistavad ning toidud, mis neile üldse ei maitse. Uute menüüde koostamisel peame teadma laste toidueelistusi, kuid peame tagama ka seaduse nõuded.
Lapsed lähtuvad oma toidueelistusest peamiselt kahest tegurist: toidu tuntusest ja maitsest.ning väga tähtis on lastele toidu väljanägemine.
Teades laste eelistusi, saab neid meelitada sööma ka toiduaineid, mis väga ei maitse, lisades erinevaid köögivilju pastaroogadele, kartulipudrule, kotlettidele, kastmetele. Nii saame valmistada tervislikuma ja maitsvama roa odavatest ja lihtsatest toiduainetest nagu kartulipuder brokoliga, hakk-kotlet punase peediga. Töötame välja ka uusi innovaatilisi retsepte, mis arvestavad tänapäevaseid toitumistrende. Tuntumatest komponentidest road on õpilaste poolt hästi vastu võetud. Koolitoidu uuendamist teeme järk-järgult, et lapsed õpiksid ja harjuksid sööma harjumatu maitsega toite.
Tasuta koolilõuna ei motiveeri kõiki lapsi lõunat sööma. Sooja lõunat käib söömas 90 protsenti õpilastest. Portsjontoidud on väga kulukad, seetõttu valmistame ka pajaroogasid ja suppe.
Koolitoidu juures on oluline,et koolilõuna pakuks nii tervislikku toitu ja täis kõhtu kui ka maitseelamusi.
Õnne Saluorg
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar