Muusika mõjust inimesele

Muusika on kunsti liik, mis mõjutab inimest kogu tema elu vältel, alates
juba ajast, mil loode areneb emaihus. Teaduslike uuringute tulemusena on
kindlaks tehtud, et loode kuuleb ema südamelööke, kogu tema organismi
elutegevust ja ka selle keskkonna helisid, milles ema viibib. See on
periood, mida inimene otseselt ei mäleta, küll aga säilib alateadlik
muusikaline kogemus sellest perioodist. Hilisemas elus see kogemus muutub aina ulatuslikumaks ja mitmekesisemaks.

Kõik inimesed on tõenäoliselt kogenud, kuidas kuulatava muusika mõjul
hakkavad sõrmed nagu iseenesest kaasa koputama või jalad tantsuliigutusi
sooritama. See muudab meid aktiivsemaks, rõõmsamaks, lisab energiat.
Mõnikord võib muusika muuta meid mõtlikuks, unistavaks, läbielatud
mälestusi esiletoovaks või koguni kurvameelseks.

Muusika mõju inimesele hakati põhjalikumalt uurima 20. sajandi 40.-50.
aastatel Ameerikas. Tulemuslikud on olnud uuringud ka Skandinaavia maades
ja Saksamaal. Eestis on selle alaga tegeldud viimased paarkümmend aastat.
Erinevate katsete ja uuringute tulemusena on tõestatud, et muusika mõjutab
inimese südame tööd, vererõhku, hingamissagedust, muskulaarseid
reaktsioone.

Mõju puhul ajutegevusele on jõutud järeldusele, et muusika vastuvõtmisel
on paremal ajupoolkeral suurem roll (Ingvar, 1989).

Muusika mõjutab ka inimese psüühikat: muusikat kasutades on võimalik muuta
meeleolu, sest ta stimuleerib emotsioone ja nende väljendamist. Muusika
abil saab vähendada ängistust ja stressi. Üsna tavaline on, et inimene,
kes on pinges, isegi masenduses, ei teadvusta endale seda ja püüab isegi
oma hingeseisundit eitada. Muusika õige kasutamise korral on võimalik
nendest negatiivsetest tunnetest vabaneda. Muusika võimaldab teravdada
mälu jne. Muusika mõju inimesele on psühhofüsioloogiline. Muusika abil toimub inimese lõõgastumine efektiivsemalt kui ilma muusikata (Aldridge, 1993; Priestly, 1975).

Muusikateraapiast
Inimene on enda sees olevad tunded ja emotsioonid, mida ta ei taha tunda,
paigutanud n-ö tagumistele riiulitele, kuid tegelikult need ikkagi
toimivad ja tulevad esile tema käitumises. Reeglina on nendeks tunneteks
viha, hirm, pettumus, kurbus.

Oluline on endale oma probleemi teadvustada, siis saab ka abi leida. Muusikateraapia kujutab endast usalduslikku koostööd probleemi omava inimese ja muusikaterapeudi vahel.

Muusikateraapia kasuks teiste teraapiate hulgas kõneleb see, muusika abil

avaneb inimene kiiremini ja suudab end selle abil paremini väljendada.
Seega muusikateraapia toimib kiiremini kui teised teraapiad.

Teraapiaprotsessis on inimene, kes vajab abi, ise aktiivne osaleja,
sooritades erinevaid ülesandeid, mis kujutavad endast sümbioosi muusika
kuulamisest, musitseerimisest erinevatel muusikainstrumentidel (inimene ei
pea oskama mingit pilli mängida), aga ka liikumisest, kunstilisest eneseväljendusest.

Oluline moment muusikateraapia puhul on see, et inimene ei pea oma
probleemist rääkima, sest on tihti väga raske valada oma probleem
sõnadesse. Muusikateraapia annab inimesele võimaluse leida endas üles elujõu varud ja rakendada need oma tervise edendamise teenistusse. See on oluline alternatiiv keemiliste toimeainetega ravimite kõrval.

Muusikateraapia rakendamisel saavad abi täiskasvanud ja lapsed, kel on igapäevaelus probleeme (kes kogevad  oma elus rohkemal või vähemal määral hirmu, viha, pettumust, kurbust jt negatiivseid emotsioone, aga ka lihaspingeid, valu); vanurid, kelle probleemiks on dementsus;
vaimsete või füüsiliste puuetega inimesed.

Muusikateraapiat võib rakendada ka meditsiinis (kirurgia, günekoloogia,
onkoloogia jm) On ka mõningaid vastunäidustusi, näiteks muusikateraapiat
ei tohi abi otsida inimene, kes põeb epilepsiat.

Muusikateraapia toimib n-ö kolme vaala olemasolul: KLIENT – MUUSIKATERAPEUT – MUUSIKA.

Projekti "Kogukond" toetab Avatud Eesti Fond ja Haridus- ja Teadusministeerium.  

 

Reet Madison